• 14.03.13, 09:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kontroll: ettevõttes oli keskmine tööaeg 60 tundi nädalas

Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist, ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7 päeva jooksul keskmiselt 60 tundi.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust.
„Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.“Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni, kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata. Ühes ettevõttes oli aga töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade olid vahetused kuni 24- tunnised.Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud. Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna.„Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,“ sõnas Miidla-Vanatalu.Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele