Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Pille Mihkelsoni hinnangul on edaspidi oodata palkade kasvamist sarnases tempos, palga kasvu toetab kvalifitseeritud töötajate nappus mitmel tegevusalal.
Eelmise aasta neljandas kvartalis kiirenes statistikaameti teatel keskmise brutokuupalga kasv 5,9 protsenti, 916 euroni ning tarbijahindade muutust arvestav reaalpalga kasv 2,1 protsendini.
Mihkelsoni sõnul tõusid palgad kõikidel tegevusaladel ning seda viimase aja ühtlasemas tempos.
"Kiireim kasv toimus siseturule suunatud erasektori tegevusaladel, kuid palgakasvu erinevused tegevusalade vahel olid väiksemad võrreldes eelmiste kvartalitega. Võrreldes buumiaegse tipuga 2008. aastal oli keskmine palk neljandas kvartalis madalam vaid avalikus halduses, hariduses ning muudel teenindavatel tegevustel. Neljanda kvartali palgakasvu mõjutasid aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud," märkis Mihkelson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmise aasta viimase kvartali keskmise palga kasv vastas rahandusministeeriumi ootustele. "Edaspidi on oodata palkade kasvamist sarnases tempos. Kvalifitseeritud spetsialistide vähesuse tõttu on mitmetel tegevusaladel hõive kasvu võimalused siiski piiratud," lisas ta.
"Viimastes arengutes paistab silma lihttööliste arvu oluline vähenemine ning kvalifitseeritud töötajate osakaalu suurenemine. Palga kasvu toetab tulevikus ka kvalifitseeritud töötajate nappus mitmel tegevusalal," tõdes Mihkelson.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.