Tartu väikefirma toodab Mirka lihvlinte

Uus tsehh käivitus eelmise aasta augustis ning praegu töötab tsehh poole võimsusega. Täisvõimsusel suudaks masinapark ühes vahetuses toota üle 300 laia lihvlindi. Üks lihvlint kujutab endas ligi meetri laiust ja 2,7 meetri pikkust ringikujulist liivapaberilinti. Eesti suurimad kliendid tellivad kuus 400-500 lihvlinti. Tempesti toodangut läheb praegu veidi ka Lätti ning tulevikus lisandub Leedu ning Valgevene.

KWH Mirka on maailmas suuruselt neljas abrassiivtoodete tootja. Mirka tooteid müüakse 94 riigis. Lihvlintide tootmiskohti on firmal maailmas paarikümnes riigis, Eestile lähimad tootmiskohad on Peterburis ja Poolas.

„Riik kui selline ei olegi niivõrd tähtis, vaid tähtis on leida asjalikud inimesed, kes on võimelised tootma sellisel kvaliteetsel tasemel nagu standardid ette näevad,“ vastas Tempesti tsehhi avamisel viibinud KWH Mirka tegevjuht Ralf Karlström küsimusele, miks lihvlintide tootmine Tartusse rajati. „Tõnu Roosmäe on oma tegevusega näidanud, et nende firma suudab hästi ka neid lihvlinte müüa.“

Karlströmi sõnul ei suutnud nende Soome tehas nii palju lihvlinte toota, kui tellimusi on, ent laiendamiseks pole tööjõudu kohapeal võtta. „Põhiprobleem on, et selles regioonis, kus meie tehas Soomes on, pole praktiliselt töötust – maksimaalne tööpuudus on seal vaid kaks protsenti,“ rääkis Karlström. „Me sõlmisime Tempestiga pikaajalise lepingu, mis andis neile julguse teha tootmisse suur investeering. Nad saavad aastaid rahulikult töötada, kartmata et järgmisel kuul lõpevad tellimused ja töö ära.“

Tempesti põhitegevus on puidutööstustele värvide ja lakkide vahendamine. „Kui praegu moodustab lihvlintide müük viiendiku käibest, sest selle aasta lõpuks tahame lihvlintide osa tõsta kolmandikuni,“ lisas Roosmäe.

Tempest teenis 2011. aastal 2,6 miljoni eurose käibe juures 0,5 miljonit eurot kasumit. Võrreldes 2010. aastaga tõusis müügitulu 29 protsenti ja puhaskasum 43 protsenti. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 3,3 miljonit eurot. Tempestis töötab 13 inimest.