Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuest aastast väheneb taastuvenergia toetuste maht
Eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020 aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.
Eelnõu kohaselt on toetatav elektrikogus sõltuv taastuvenergia eesmärgist ning toetused on seotud elektrienergia ja CO2 turuhinnaga. Uus skeem hõlmab juba rajatud või rajamisel olevaid taastuvelektri tootmisüksusi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti oluliseks taastuvatest allikatest elektri tootmist, kuid eelkõige tuleb silmas pidada inimeste huve. „Taastuvenergia toetuse vähendamine kajastub kindlasti elektriarvetel ja leevendab elektrihinna tõusu,“ lisas ta.
Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.
Viimastel aastatel tehtud investeeringute abil on jõudsalt kasvanud eriti biomassist toodetud elektrienergia osa, moodustades kõigist tootjatele välja makstud taastuvenergia toetustest käesoleva aasta teises kvartalis 76 protsenti.
Tänane taastuvelektri toetus on fikseeritud muutumatu määrana (53,7 €/MWh) võrdselt kõigile tootjatele, mida Elering maksab toetusena iga toodetud MW/h taastuvelektri eest lisaks tulule, mida tootja teenib elektrienergia müügi eest turule. Turuhinna tõustes võimaldab selline skeem põhjendamatult suurt tulukust, sest sõltumata turuhinnast on makstav toetus muutumatu.
Riigi makstavate toetuste abil saavutatav investeeritud kapitali tootlus, mis on suurem kui 10-12 protsenti, on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi suunistega ning kvalifitseeritav kui keelatud riigiabi ehk ülekompenseerimine.
Lisaks praeguse toetusskeemi ebaproportsionaalsusele muutuvad taastuvelektri toetused järgmisest aastas täielikult avaneva elektrituru valguses riigiabiks. Toetusskeemile on vaja taotleda ka Euroopa Liidu luba.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
2
3
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Kiire muutuse käivitajaks oli võit Rootsi riigihankel
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele