Autor: Ain Alvela • 24. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õigesti teostatud energiaaudit võib anda tootmisettevõttele keskmiselt 23% suuruse soojusenergia kokkuhoiu, elektri ja vee puhul jäävad arvestuslikud säästuprotsendid 7 ja 11 vahele, kinnitas Villu Pella.

Tema sõnul on energiaaudit asjatundjate ja auditi tellinud ettevõtte koostöös läbi viidud hoonete ja tootmisprotsessi energia ja vee tarbimise põhjalik süsteemne analüüs ning tasuvate säästumeetmete ja tegevuste rakendamine. Energiaauditi eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist ja selle läbi ka ettevõtte kulutusi energiale. Selleks teostatakse majanduslikult tasuvad säästumeetmed koos tasuvusarvutustega ning määratakse kindlaks tehnilised tegevused ja investeeringud energiasäästu saavutamiseks.

„Eestis on vaid elamutele kehtestatud mingisugused baasandmed, millest auditi läbiviimisel lähtuda,” tõdes Pella. „Tootmishoonetele need aga puuduvad ja see on natukene kurb.”

Auditi õnnestumisel on määrava tähtsusega ettevõttest saadud lähteandmed, millest auditi läbiviijad juhinduvad. Tavaliselt võetakse viimase 3–5 aasta energiatarbimine ning jälgitakse selle trende.

„Alguses peab audiitor saama nende lähteandmete põhjal üldise pildi objekti üldisest energiatarbimisest,” selgitas Pella. „Auditi läbiviijate seas peaks olema nii soojuse- kui elektrieriala spetsialist. Töö käigus vaatavad nad üle kütust, soojusenergiat, vett ja elektrit tarbivad süsteemid ja seadmed. Mõõdistused tuleb teha nende seadmete juures. Nõnda selgitatakse välja objekti energiabilanss.”

Kindlaks on määratud nn minimaalsed mõõtmised, mis tuleb adekvaatse pildi saamiseks kindlasti teostada – hoone erinevate ruumide sisetemperatuurid, veevõtuseadmete vooluhulk, ventilatsioonisüsteemid, soojustagastussüsteemide kasutegurid, sissepuhkeõhu temperatuurid normaalse töökoormuse korral, katla kasutegur ja aastase kasuteguri arvutus jne. Sama kehti ka elektrisüsteemide töö hindamisel.

Tootmisettevõtete puhul eristatakse Pella sõnul tootmisprotsessi enda suhteliselt väikese energiakasutuse korral tööstuse energiaauditit ning tööstuse energiaanalüüsi (uuritakse ka protsessi toetavate süsteemide energiasäästuvõimalusi), intensiivse energiatarbimise puhul ka protsessitööstuse energiaanalüüs.

Villo Pella hinnangul on maksimaalselt tõhusa tulemuse saamiseks oluline ka perioodilise järelauditi teostamine.