Eesti agrofirmad on väga mitmekesised, kasvõi oma suuruse poolest. Meie keskmise põllumajandusettevõtte suurus on 47,6 hektarit, kuid paljud firmad toodavad ja majandavad edukalt ka väiksema põllupinnaga, samas on meil sadu ettevõtteid, kel 1000 ja enam hektarit põllumaad.
Viimaste tootmine on kahtlemata efektiivsem. Siit ka alatasa üles kerkiv dilemma – keda peaks rohkem toetama, suurt või väikest põllumajandusettevõtet.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Sigmar Suu märkis täna toimuval uuendusmeelse põllumajanduse ja maaelu arenguvõimaluste seminaril, et põllumajandus pole ammu enam pelgalt põlluharimine, vaid selle alla kuulub ka näiteks toidutootmine, metsamajandus, keskkonnahoid, lõppeks maaelu tervikuna.
 „Maaelu arengu kestvuse puhul on oluline, et maapiirkondadesse suunatava raha hulk ei väheneks, eriti oluline on see Eestis. See ei tähenda aga toetustesse takerdumist,” selgitas Sigmar Suu. „Konkurentsivõimeline põllumajandus võib tähendada isevarustamist, edukat konkureerimist globaalsel turul jpm, aga selle kõige alus on koostöö. Ainult rohkem raha ei ole kindlasti lahendus, küsimus on selles, kuidas me seda raha kasutame.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele