Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiakultuuride kasvatamine peaks hoogustuma
Täna Jänedal peetaval erametsanduse konverentsil rääkis Läti Biokütuste ja Bioenergia Ühingu esindaja Didzis Palejs bioenergia globaalsetest kasutusperspektiividest.
Hariduselt metsandusinsener Palejs on metsandussektori, sh puidukaubandusega olnud seotud juba 15 aastat. Tema hinnangul on sellealane saadaolev info sageli vastuoluline.
Hakkepuit on tema sõnul viimase kümne aastaga kallinenud kolm korda ja maksab praegu umbes 9 eurot/m3.
„Hinnatõusu on ennekõike mõjutanud energiapõud, kui lühidalt öelda” märkis Palejs. „Et puidus peitub tohutu energeetiline potentsiaal, see on inimkonnale ammu selge. Nüüd on küsimus selles, kuidas see puit, ka nn väheväärtuslik puit, metsast kätte saada. Võib-olla peaks vanad reeglid üle vaatama, võib-olla tuleks metsade raiumist intensiivistada.”
Üks võimalus on tema sõnul ka energiakultuuride kasvatamine, see annaks kindluse, et energiapuitu jagub meile ka tulevikus. Maad selleks tema hinnangul jagub, näiteks Lätis on praegu kasutusest väljas ligikaudu miljon hektarit põllumaad, millel võiks näiteks nn energiavõsa kasvatada.
„Majanduslikult mõistliku suurusega energiakultuuride kasvatamise farm võiks olla 300–400 hektari suurune, nii suure maaga talusid on meil aga vähe. Selleks tuleks koonduda ühistutesse,” rääkis Palejs. „Ühistuline tegevus aitaks ka kõiki teisi kulusid kokku hoida.”
Didzis Palejs on seisukohal, et mõttekam oleks põletada töönduslikult valmistatud puidugraanuleid, selle asemel, et lihtsalt hakkepuitu kateldesse ajada. Ta rääkis, et graanuleid võiksid kasutada kõik praegused kivisöekatlamajad, katelde tööpõhimõte on sama.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele