Elektri tootmine vähenes, tarbimine kasvas

Leedu elektritoodang küll kasvas juulis neli protsenti, kuid see jäi siiski madalale tasemele (249 gigavatt-tundi). Tarbimine vähenes veidi ja moodustas 814 gigavatt-tundi. Seega võimaldas tootmine Leedus katta üksnes 31 protsenti tarbimisest. Enam kui pool juulis Leetu imporditud elektrist oli pärit kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektrienergia bilanss oli juulis 624 gigavatt-tunni ulatuses negatiivne, kasvades võrreldes möödunud aasta juuliga 15 protsenti. Balti riikides toodeti elektrit 33 protsenti vähem võrreldes siinse summaarse tarbimisega.

Põhjamaade juuli elektritoodang kasvas aastaarvestuses kolm protsenti, seejuures oli Rootsis kasv 14 protsenti ja Soomes kaheksa. Tarbimine oli Põhjamaades stabiilne, elektrienergia eksport kasvas 84 protsenti ja moodustas kaks teravatt-tundi.

Eesti eksportis juulis elektrit 414 gigavatt-tundi ja importis 293 gigavatt-tundi. Eksport vähenes 14 protsenti, kuid import suurenes 89 protsenti. Kolmveerand ekspordist käis elektribörsi kaudu ja ülejäänud lepingutega. Eesti elektrikaubanduse koguekspordist moodustas juulis eksport Lätti 60 ja Leetu 40 protsenti. Eestist Soome juulis elektrienergiat ei eksporditud. Elektrikaubanduse koguimpordist moodustas juulis import Soomest 89, import Lätist kaheksa ning import Leedust kolm protsenti.