Autor: Ave Lepik • 29. august 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektri tootmine vähenes, tarbimine kasvas

Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes Eestis elektri tootmine tänavu juulis 19 protsenti 675 gigavatt-tunnini, kuid tarbimine kasvas samal ajal kaks protsenti 532 gigavatt-tunnini.

Tootmise vähenemise peapõhjuseks on Põhjamaadest soodsama hinnaga elektrienergia impordi suurenemine eelkõige hüdroenergia arvelt, millega fossiilkütuste baasil töötavad elektrijaamad ei ole konkurentsivõimelised, vahendab Eleringi pressiteade.

Taastuvallikatest Eestis toodetud elektrienergia kogus kasvas juulis võrreldes aastataguse perioodiga 45 protsenti 68 gigavatt-tunnini, moodustades 10 protsenti kogu elektritoodangust. Kasvu taga on tuuleenergia koguse üle kahekordne tõus. Lisandunud on Aseriaru Tuulepark ja Tuhavälja Tuuleelektrijaam (installeeritud võimsusega vastavalt 24 ja 39 megavatti). Lisaks mõjutasid toodangut soodsamad tuuleolud võrreldes eelmise aastaga.

Lätis kasvas juulikuu elektritoodang hüdroenergia suurenemise toel 42 protsenti 330 gigavatt-tunnini. Tarbimine ulatus samas 528 gigavatt-tunnini. 62 protsenti defitsiidi katteks vajaminevast elektrist importis Läti Eestist.

Leedu elektritoodang küll kasvas juulis neli protsenti, kuid see jäi siiski madalale tasemele (249 gigavatt-tundi). Tarbimine vähenes veidi ja moodustas 814 gigavatt-tundi. Seega võimaldas tootmine Leedus katta üksnes 31 protsenti tarbimisest. Enam kui pool juulis Leetu imporditud elektrist oli pärit kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektrienergia bilanss oli juulis 624 gigavatt-tunni ulatuses negatiivne, kasvades võrreldes möödunud aasta juuliga 15 protsenti. Balti riikides toodeti elektrit 33 protsenti vähem võrreldes siinse summaarse tarbimisega.

Põhjamaade juuli elektritoodang kasvas aastaarvestuses kolm protsenti, seejuures oli Rootsis kasv 14 protsenti ja Soomes kaheksa. Tarbimine oli Põhjamaades stabiilne, elektrienergia eksport kasvas 84 protsenti ja moodustas kaks teravatt-tundi.

Eesti eksportis juulis elektrit 414 gigavatt-tundi ja importis 293 gigavatt-tundi. Eksport vähenes 14 protsenti, kuid import suurenes 89 protsenti. Kolmveerand ekspordist käis elektribörsi kaudu ja ülejäänud lepingutega. Eesti elektrikaubanduse koguekspordist moodustas juulis eksport Lätti 60 ja Leetu 40 protsenti. Eestist Soome juulis elektrienergiat ei eksporditud. Elektrikaubanduse koguimpordist moodustas juulis import Soomest 89, import Lätist kaheksa ning import Leedust kolm protsenti.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077