Tööstuses kiireim uute töökohtade lisandumine mööblitootjatel

Mööblitööstuses kasvasid eelmisel aastal ka palgad. Samas palgakasv jäi Eesti keskmisele mõne protsendipunkti võrra alla. Kulude kiire kasv tõi alla ka tootlikkuse näitajad ja lisandväärtus hõivatu kohta jäi aasta varasemaga pea samale tasemele. Seejuures sektori kogukasum vähenes 12% võrra.

Mööblitööstus on tihedalt seotud arengutega kinnisvaraturul. Aktiivne kinnisvara arendamine tähendab ka rohkemaid tellimusi mööblitööstusele. Kuigi viimasel ajal on kinnisvaraturg elavnenud, on selle mõju sektorile olnud veel tagasihoidlik. Ehitustegevus on küll hoogustunud, kuid peamiselt tegeletakse renoveerimisega või majade soojapidavuse tõstmisega, mistõttu uue mööbli järgi ei ole nõudlus oluliselt kasvanud ning siseturu panus sektori kasvu on olnud kesine.

Mööblitootmises on olulisel kohal edukas konkureerimine välisturgudel. Enam kui kolmveerand toodangust eksporditakse ning eksport on aasta-aastalt suurenenud. Kuna eestlane eelistab suuremalt jaolt kodumaist mööblit, ületab mööblitööstussektoris eksport importi oluliselt. Põhilisteks sihtriikideks on Põhjamaad, kuhu 2011. aastal suundus üle 80% ekspordist. Mahud kasvasid aastaga kõigil peamistel sihtturgudel. Kiirem oli kasv Taani (30%) ja Rootsi (23%) suunal. Samas vähenesid müügimahud Lääne-Euroopasse. Suurima kaubagrupi ehk istmete eksport suurenes aastaga viiendiku võrra. Põhiliselt tuli ka siin kasv Põhjamaadest, kuid oluliselt suurenes istmete müük ka Poola ja Leetu.