Ehkki märtsi tööstustoodang oli võrreldes varasemate kuudega tagasihoidlik, on tööstuse olukord pärast varasügist langust pisut paranenud, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja täna avaldatud Eesti majanduskasvu I kvartali numbreid kommenteerides.
Oja sõnul on septembris järsult vähenenud arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmismaht võrreldes sügisega märgatavalt kasvanud.
Kasv oli ka energiatootmises. Võrreldes neljanda kvartaliga suurendas esimeses kvartalis energiatootmist harilikust soojema sügise asendumine tavapäraselt külma talvega. Teisalt vähenes märtsis elektrienergia eksport ja kasvas import, mille taga oli ütlusel tõenäoliselt hüdroenergia suhteliselt suurest osakaalust tingitud elektri odavnemine Põhjamaades.
Majandusaktiivsus Euroopas püsib madal, mis avaldab mõju ka Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Sellest annab märku ka asjaolu, et nii jaanuaris kui ka veebruaris kasvanud tööstustoodangu ja jaemüügi sesoonselt tasandatud mahuindeksid pöördusid märtsis kuu võrdluses langusse. Eesti majanduse olukord oli esimeses kvartalis hea, ent Euroopas valitseva võlakriisiga seotud ebakindlus võib lähiajal siiski heitlikkust põhjustada, kommenteeris Oja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigist välja minevate kaupade ja teenuste mahu kasv on olnud kesisem kui riiki ostetavate kaupade ja teenuste mahu kasv, mistõttu netoekspordi panus majanduskasvu on ilmselt oodatust negatiivsem, kommenteers Swedbanki makroanalüütik Annika Paabuti tänast SKT numbrit.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.