Autor: Ain Alvela • 27. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jäätmekäitlus – koht, kus kulusid kokku hoida

Täna Kuusakoskis toimuva Äripäeva tööstuse klubi üritusel ütles ettevõtte Balti regiooni ostujuht ja juhatuse liige Marko Kippa, et kuluefektiivse jäätmekäitluse võtmesõna on kõigi jäätmeliikide käitlemist hõlmav kompleksteenus, jäätmete liigiti kogumine ja võimalikult suur maht.

Kuusakoski Groupi Balti ja Poola regiooni direktor ja AS Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suits märkis, et omaaegsest vanametallifirmast Eesti Metallieksport (EMEX) välja kasvanud Kuusakoskist on saanud laiapõhjaline jäätmekäitleja, mille tegevusalade hulka kuulub lisaks vanametalli käitlemisele ka sekundaarse tooraine tootmine, auto- ja elektroonikaromude lammutamine, ohtlike jäätmete käitlemine, autorehvide utiliseerimine, hoonete lammutamine ja ehitusjäätmete käitlemine jne. Suitsu sõnul on ettevõtte üks olulisemaid sihte saavutada üha suurema efektiivsusega jäätmete ümbertöötlemine. „Prügikaste me veel tühjendamas ei käi ja vorstinahku vastu ei võta,” ütles Suits. Marko Kippa lisas, et sellele turule otseselt ei trügita, küll aga teostatakse jäätmeveoteenust kokkuleppel.

Marko Kippa sõnul on Kuusakoski põhitegevus metallide taaskasutus, kusjuures sellega aidatakse kokku hoida tootest sõltuvalt 60–90% energiast. Kuluefektiivsust saab tõhustada metallide utiliseerimisele kõrvalteenuste lisamisega – kogu ettevõttele vajalikku jäätmekäitlust teostab üks konkreetne teenusepakkuja. „Jäätmete pealt on võimalik teenida mitmel moel, esimene asi on muidugi liigiti kogumine, sest ühte konteinerisse kogutud segajäätmete hilisem sorteerimine on kindlasti kulukam,” selgitas Kippa. „Tööstuslikult on liigiti kogumine nüansirikas, tähtis on tellija ja jäätmefirma vaheline tihe suhtlus, sageli võib olla oluline näiteks alumiiniumilehe ja –profiili eraldi kogumine jmt.”

Tema sõnul on jäätmekäitlus enamasti mahuäri – mida suurem maht, seda suurem kulude kokkuhoid, samas tähendab see ka suuremat tulu.

Kompleksteenuse kasutamise eelis seisneb tema hinnangul asjaolus, et nõnda võib üks n-ö tulus jäätmeliik kompenseerida teise jäätmeliigi kulukust.

„Tootmisettevõtte põhitegevus ja kompetents on reeglina tootmises, mitte jäätmemajanduse korraldamises,” ütles Kippa. „Jäätmekäitlus nõuab üha keerukamat tehnoloogiat ja pädevust erinevate materjalide valdkonnas. Tööstusettevõttele oleks selle tehnoloogia hankimine ja pädevuse saavutamine suur ja üleliigne kuluartikkel. Samuti võib ettevõtetele üle jõu käia jäätmearuandluse korraldamine.”

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077