Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toetust saavad vaid edukad
Oma jäätmekäitluse korraldamiseks hiljuti 3,8 miljonit eurot toetust saanud ja ise jäätmemajandusse üle 20 miljoni euro investeerinud Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi keskkonnakaitse spetsialist Triin Raspel on seda meelt, et juba üle kümne aasta tagasi algatatud jäätmete taaskasutuse projektid on ennast tänaseks kuhjaga ära tasunud.
Praegu ettevõetavate uute jäätmemajanduse investeeringute tasuvusajaks hinnatakse 1,5–2 aastat, rääkis Triin Raspel Äripäeva Tööstuse klubi ASi Kuusakoski külastusel, kus räägiti ettevõtete jäätmekäitluse ja keskkonnaprojektide korraldamisest. Horizoni paberivabriku investeeringud puudutavad suures osas jäätmete taaskasutamist. Üle kümne aasta tagasi soetati saepuru ja puukoore põletamise seade. Vahepealsele ajale jääb reovee setete puhastussüsteemi rajamine, Kehra linna haisuprobleemiga võitlemine, uue tehnoloogiaga tselluloosi keedukatelde paigaldamine jt.
Triin Raspel kinnitas, et praeguseks on hais n-ö kontrolli alla saadud. Tselluloositehases lõhnab merkataan, mis tekkib puidu keetmisel, mis on küll ehk ebameeldiv, aga tervist see ei ohusta. Aime-Kersti Kelder lisas, et täiesti haisuvaba tselluloositootmist polegi olemas, aga uued tehnoloogiad võimaldavad seda, mida aeg edasi, aina vähendada.
Uusim ettevõttes aastatel 2012–2013 rakendatav jäätmete taaskasutusprojekt on lubjapõletusahju soetamine, mida Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas 40% ulatuses projekti kogumaksumusest – 3,8 miljonit krooni. 40% ongi reeglina maksimaalne toetuse osakaal, mida ühe jäätmemajanduse projekti kohta on võimalik saada, suurem võib see olla juhul, kui projekti raames rajatakse jäätmejaam või ümberlaadimiseks sobiv jaam.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kelder märkis, et praktika näitab, et kui ettevõtte käsi käib hästi, on ka suhteliselt lihtne toetust saada, aga kui firma on raskustes, kui just hädasti oleks vaja toetust saada, siis keeratakse kraanid kinni. „Meetme tingimustega on vaja ennast varakult ja põhjalikult kurssi viia,” ütles Kelder. „Kui meede on juba avalikult välja kuulutatud, siis on hilja toetust taotlema hakata, sest ainuüksi keskkonnamõjude hindamine võtab kauem aega kui see taotlemiseks ettenähtud 120 päeva.”
Täna Kuusakoskis toimuva Äripäeva tööstuse klubi üritusel ütles ettevõtte Balti regiooni ostujuht ja juhatuse liige Marko Kippa, et kuluefektiivse jäätmekäitluse võtmesõna on kõigi jäätmeliikide käitlemist hõlmav kompleksteenus, jäätmete liigiti kogumine ja võimalikult suur maht.
27. aprillil toimunud Tööstuse klubi Kuusakoski tehase külastusel räägiti kulusäästliku jäätmekäitluse võimalustest tööstusettevõttes ning vaadati, mida teeb Kuusakoski kokkuostetud jäätmetega.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.