Ta lisas, et ühinemise tulemusel tekib 17 Eesti, Läti ja Leedu tuuleparki omav ettevõte, kuhu koonduvad kõik investeeringud ja ka juhtimine ning kes on elujõulisem investor ja lihtsama struktuuriga partner kõigile osapooltele.
„Eestis plaanime ehitada lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid Aseris, Paldiskis, Kundas ja Hanilas ning meretuulepargi Loode-Eestis,” rääkis Kruus ühendettevõtte tulevikuplaanidest.
Lisaks ehitatakse kaks tuuleparki Leedus ja üks Lätis ning rajatakse kaks biogaasijaama Eestis, mis on tuuleenergiale lisaks teine perspektiivne taastuvenergia liik.
Lähiaastatel lubab ettevõtte juht investeerida Baltikumi taastuvenergeetikasse 150 miljonit eurot, millele lisandub veel meretuulepargi maksumus. Ta kinnitas, et ühinemine ei too Nelja Energia seniste partnerite jaoks muutusi, sest olemasoleva organisatsiooni tegevus jätkub ning personal jääb samaks.
Lisaks Eestile tegutseb Nelja Energia alates 2007. aastast Leedus ning 2008. aastast ka Lätis. Ettevõtte juht näeb tulevikus taastuvenergia kasvu pigem naaberturgudel kui Eestis.
„Leedu turu muudab perspektiivseks fakt, et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks, kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on praegu prioriteet,” lausus Martin Kruus. "Lätis on täna tuuleenergia koguvõimsus Eestist kuus korda väiksem, mistõttu on ka seal väljavaated taastuvenergeetika valdkonnas head."
Võttes kokku tuuleenergia, biogaasi, biomassi ning hüdroenergia moodustab Eestis taastuvenergia praegu ligi 15% kogu elektri tarbimisest, sellest ligikaudu 5% on tuuleenergia.
Freenergy, VardarEurus ja Nelja Energia koonduvad üheks ettevõtteks osaluste vahetuse kaudu, VardarEurus omandab osaluse Freenergy’s, seejärel ühineb Freenenrgy (koondab investeeringuid) Nelja Energiaga (koondab juhtimist), uue ettevõtte nimeks jääb Nelja Energia. Ühinevate ettevõtete varade maht on 335 miljonit eurot
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.