Autor: Ain Alvela • 8. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome hoogsa ehitustegevuse jätkumine aitab pinnal püsida ka meie ehitussektorile orienteerunud metalliettevõtetel, abiks on ka saastekvootide

müügist saadud rahaga algatatud majade renoveerimise ja soojustamise programmid nii kodumaal kui ka Lätis ja Leedus.

ASi Toode müügijuhi Erki Loigomi sõnul on ettevõte teinud alanud hooaja prognoosi kerge kasvu peale. “Eelmistel aastatel oleme kopeerinud oma tulemustega Eesti ehitusturu näitajaid ega näe erilist muutust ka alanud aastal,” kinnitab ta. “Meie põhitegevus on renoveerimine. Ning vihma sajab ja katused tilguvad läbi hoolimata majandusolukorrast.”

Loigom märkis, et mõningast elavnemist ootavad nad C02-rahast, kuid mingit kullaauku ta selles siiski ei näe. “Ajaperiood tegevuste tegemiseks on tellijatele liiga lühike,” on Loigom veendunud. “Samuti tekitab selline rahahulk ehitusturul moonutusi ehitushindades ja kindlasti tekib ka lühiajaline tööjõupuudus.”

Ta lisas, et üheks aastaks endale oluliselt rohkem brigaade muretseda pole ettevõttel mõistlik, aasta lõpus saab pidu läbi.

“Kuna Toode tegutseb ka lähiturgudel, siis vaatame oma müügitulemusi suure pildina,” ütleb Loigom. “Lätis-Leedus on käivitumas samuti riiklikud programmid katuste renoveerimiseks ja seal on ka tähtajad igati mõistlikud.”

Tema sõnul on Soome turul ehituses endiselt buum, kuigi on märgata jahtumist ja tellimuste mõningast vähenemist.

“Loodetavasti oleme kiired reageerijad mistahes muutustele,” ütles ta, märkides, et Toote jaoks on oluline olla kvaliteettootja ja -paigaldaja, firmal on olemas kogemustepagas raskematest ja kergematest aegadest, et endale ja turule antud lubadusi mitte murda.

“Surve teraskatuse turul on kahtlemata suur, eriti kvaliteedi langetamise suunas,” leiab Loigom. “Siinkohal on hea märkida siiski Eesti klientide-tellijate teadlikkust, osatakse siiski ka katusetööd pidada oluliseks.”

ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg ütles, et ettevõtte tegevus keskendub põhiliselt ehituslike teraskonstruktsioonide ekspordile ja seega pole nad kuigi suures sõltuvuses kohalikust küllaltki heitlikust turusituatsioonist.

“2011. aastal taastusid meie tootmismahud ja seda põhiliselt Soome turul,” selgitas ta, lisades, et mahu kasv oli ligi viiendik võrreldes 2010. aastaga. Järjest keerulisemaks muutub Sule sõnul aga hinnakonkurentsis püsimine.

“Turud on järjest avatumad ja vabu võimsusi on nii meil kui ka lähiriikides  piisavalt,” põhjendas ta. “Kui lisada sisendkulude püsiv kasv koos palgasurvega,

siis soovitud kasumlikkusest on lähitulevikus veel vara rääkida. Eelist omavad need, kel suuremad kapitalivarud.”

Sulg nentis, et 2012. aasta suurim terasehitis Eestis on Narva elektrijaama uus energiaplokk, kuid selle ehitus ei pruugi jääda kohalikele tegijatele.

“Muus osas võiks eeldada kohalikul turul 2011. aastaga sarnast olukorda või väikest langust,” prognoosis ta. “Järjest enam investeeritakse ole sedavõrd

aktiivsem tuleb olla välisturgudel.”

OÜ Harjumetall Grupi tootmisjuht Ahto Kadanik on seda meelt, et metallifirmadel läheb praegu hästi ja mingit kriisi ei paista. “Ettevõtte olukord on praegu kindlasti üle keskmise,” ütles ta. “Tulevikult aga ootame veel nii mõndagi positiivset. Usun, et kui just maailmalõppu ei tule, suudame ikka üha edasi kasvada ja areneda.”

ASi Ruukki Products müügijuht Villu Voogel on sama meelt, mööndes, et  turuolukord on ettevõtte jaoks viimasel ajal muutunud vaid paremuse suunas. “Eelmine aasta oli meie jaoks väga hea ning seda tänu tööstusehitusele – selles valdkonnas läheb järelikult firmadel hästi,” rääkis ta. “Tingitud on see ilmselt naaberriikides ehk siis Skandinaaviamaades ja Soomes valitsevast positiivsest olukorrast.”

Voogeli sõnul on mõni Ruukki klient katsetanud ka Venemaa turgu.

“Mõnigi on öelnud, et möödunudaastast käivet võiks võrrelda koguni buumiaegsega,” kinnitas Voogel. “Ja meie igatahes vaatame ka sellesse aastasse lootusrikka pilguga, mingeid tumedamaid pilvi taevas näha ei ole, sest Skandinaavia turul on Eesti tooted ikka ja alati hinnatud.”