Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kokkuvõte 31. jaanuari tööstusuudistest
Tööstustoodang esimest korda kahe aasta jooksul languses. Eesti tööstustoodang oli detsembris esimest korda viimase 24 kuu jooksul languses. 2011. aasta detsembris vähenes tööstustoodang eelmise aasta detsembriga võrreldes 3%, peamiselt energiatoodangu vähenemise tõttu. Detsembris toodeti 13% vähem elektrit ja 34% vähem soojust kui 2010. aasta detsembris. Töötleva tööstuse toodang suurenes 1%. Loe lähemalt SIIT.
Masinatootjad näevad ohumärke. Tööstustoodangu kasvu peatamise ohumärke oli näha juba sügisel, sellel aastal on oodata väikest kasvu, kommenteeris Eesti Masinatööstuse Liidu büroo juhataja Paul Gorbovski. "Ei soovi detsembri tööstustoodangu langust kommenteerida. Neid märke, et tööstustoodangu kasv aeglustub, oli juba mõni aeg tagasi näha, kui tegime masinatööstuse ettevõtetest kokkuvõtteid ja nägime, et kogu aeg oli tõus, aga sügisel enam suurt tõusu ei olnud, vaid oli tunduvalt tagasihoidlikum, ja tekkis pidurdamine," kommenteeris Gorbovski tööstustoodangut. Gorbovski lisas, et kuigi kasv pidurdus, siis on see siiski positiivsem kui tööstustoodangu langus. Loe edasi SIIT.
Veskimägi: majanduskasvu peatumise signaal on kohal. Mööblitootja Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi ei näe tulevikus ees sellist kriisi, nagu oli, tööstustoodangu langus on esimene signaal, et majandusekasvu peatumine on ka meile kohale jõudnud. "Meie oma ettevõttes tööstustoodangu kasvu langust ei tunneta. Reeglina on majanduslangus alati selline protsess, mis sõltub sektorist ja igasse sektorisse ei tule," kommenteeris Veskimägi tööstustoodangu langust. Loe edasi SIIT.
Arrak: tööstustoodangu langus ei ole probleem. Kuigi tööstustoodangu kasv pidurdus alates septembrist märkamisväärselt ning detsembris oli esimest korda viimase 24 kuu jooksul languses, ei näe majandusõppejõud Andres Arrak, et ees on uus kriis, pigem on tegu kohandumismehhanismiga. "Kahanemisprotsent ei ole praegu selline, et ma julgeks öelda, et see viitaks süsteemsele probleemile," nentis Arrak. Tema sõnul on Eesti niivõrd väike riik, et kui siin näiteks ühel elektroonikaettevõttel lõpeb üks välismaine leping või on ta sunnitud olnud aasta jooksul oma tootmist oluliselt kärpima, siis see avaldab mõju. "Mina näen pigem tervet tendentsi, et Eesti tootja ja tööstustootja sealhulgas on olnud hästi paindlik ja on kriisitingimustes olnud võimeline ümber reageerima. Loe edasi SIIT.
Eesti Pank: tööstustoodang võib lähikuudel veel langeda. See, et tööstustoodangu kasv pidurdus alates septembrist märkamisväärselt ning detsembris oli esimest korda viimase 24 kuu jooksul languses, ei ole Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul üllatus. Tulevik sõltub peamiselt välisturgudel toimuvast. Järgneb intervjuu Eesti Panga ökonomistiga Kaspar Ojaga. Loe intervjuud edasi SIIT.
Saarioinen kahekordistas eelmisel aastal tootmismahu. Valmistoitude tootja Saarioinen Eesti OÜ tootmise maht kasvas eelmisel aastal kilodes enam kui poole võrra. Müügitulu kasvas 2010. aastaga võrreldes 22%. Saarioinen Eesti müügitulu ületas eelmisel aastal auditeerimata andmetel 8,3 miljonit eurot, mis on 22% enam kui 2010. aastal. Tootmise maht kasvas kilodes enam kui poole võrra, ekspordi osakaal oli seejuures üle 40%. Oluliselt suurenes valmistoitude müük nii koduturule, kui ka Soome ja Läti tarbijatele. Loe edasi SIIT.
Võhu Vein võitleb vanade võlgadega. Viimastel aastatel kiratsedes omanikke vahetanud Võhu Vein AS veab ikka veel enda järel vanu võlgu, mille uus juht lubas likvideerida lähima nelja kuu jooksul. „Äri läheb hästi. Võlgade nimekirjas oleme sellepärast, et võlad on veel vanadest aegadest ning midagi ei ole teha, tasapisi tegeleme nendega. Viimased neli kuud oleme aktiivselt ettevõtet arendanud,“ kommenteeris Võhu Veini juhataja Konstantin Jegorov, kes on ametis alates eelmise aasta septembrist. Jegorov ütles, et vajab veel umbes neli kuud selleks, et kõikidele tagasi maksta. Loe edasi SIIT.
Sydney ooperimaja saali põrand kannab Raplas valmistatud lakki. Sydney ooperimaja kannab Raplas valmistatud lakki, rääkis täna Äripäeva müügi- ja ekspordijuhtide teemaveebi Best Sales klubis Akzo Nobel Balticsi kommertsdirektor Neeme Tulp. Samuti on Raplas tooodetud lakiga viimistletud Kopenhaageni lennuvälja saal. Akzo Nobel Balticsi Rapla tehases toodetakse tuntud värve Sadolin, Pinotex ja Hammerite. Tulp märkis vestlusringis, et Akzo Nobeli kontserni käive oli eelmisel aastal pea 20 miljardit eurot, mis on ligi kolmekordne Eesti riigi eelarve maht. Loe edasi SIIT.
FOTOD: külas Akzo Nobel Balticsi Rapla tehases. Täna käis Äripäeva müügi- ja ekspordijuhtide teemaveeb Best Sales külas Akzo Nobel Balticsi Rapla tehases, kus toodetakse tuntud värve Sadolin, Pinotex ja Hammerite. Raplas räägiti teemadel, kuidas eksportija raha välismaalt väikese närvikuluga kätte saada. Ernst&Youngi juhtivkonsultant Madis Lämmergas selgitas, kuidas kajastada ebatõenäoliselt laekuvaid arveid finantsarvestuses. Samuti rääkis ta, milliseid pettusi on nende ettevõtte audiitorid avastanud nõuetega seoses. Vaata pilte SIIT.
Hetkel kuum
Viimane päev osaleda Ekspordirevolutsiooni programmis. Täna on viimane päev kandideerida Ekspordirevolutsiooni arenguprogrammi, kus saavad tööd 25 noort.Programmis osalevad ettevõtted soovivad enim leida hea suhtlusoskuse, varasema müügikogemusega noori, kes suudaks nende tooted viia Skandinaaviast Austraalia ja Jaapanini. „Teisipäev on viimane päev kõigi kõrgharitud noorte jaoks saata meile oma sooviavaldus ja saada valitud mõne eduka eksportiva Eesti ettevõtte ekspordi müügijuhiks,“ rääkis programmi juht Anu-Mall Naarits. „Kui oskate keeli, olete hea suhtleja ja soovite aastatepikkust huvitavat ning kindlasti tasuvat tööd koos pideva reisimisvõimalusega, tasub kindlasti endast märku anda." Loe edasi SIIT.
Esimene Hiina autotootja avab Euroopas tehase. Great Wall alustab veebruaris esimese Hiina autotootjana autode tootmist Euroopas, müügile võivad need jõuda ka Eestis, kirjutab whatcar.ee. Esimesed autod veerevad Bulgaariasse rajatud tehase väravast välja 21. veebruaril. Esimestena hakatakse Bulgaarias tootma maasturit Great Wall Hoover H5, pikapit Great Wall Steed 5 ja väikeautot Great Wall Voleex C10. Kõiki kolme autot reklaamitakse Bulgaarias juba aktiivselt ning isegi esialgne hinnakiri on neil kohalikul turul olemas: Voleex C10 hinnad algavad 8075 eurost, Steed 5 hinnad 12 440 eurost ja Hoover H5 hinnad 14 575 eurost. Loe edasi SIIT.
Toshiba kasum kukkus 72%, kärbib väljavaadet. Jaapani suurima kiibitootja Toshiba majandusaasta 3. kvartali ärikasum kahanes 72 protsenti, kui tugev jeen ning nõrk ülemaailmne nõudlus avaldas suurt mõju tehnoloogiahiiglase tulemustele ning edasisele väljavaatele. Maailma suuruselt teise välkmälukiipide tootja Toshiba teatel avaldas kvartalitulemusele mõju ka Tai üleujutus, kuna firma oli sunnitud mõned tootmisliinid peatama. Toshiba 4. kvartali ärikasumiks kujunes 10,5 miljardit jeeni. Reutersi hinnangul ootasid analüütikud ärikasumiks keskmiselt 58,8 miljardit jeeni. Loe edasi SIIT.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele