EAS otsustas 3,19 miljoni euroga toetada puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamist Väimelasse.
„Võrumaale Väimelasse puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegeleva kompetentsikeskuse loomine on loogiline samm, kuna Võrumaa Kutsehariduskeskus on seal aastaid puidutöötlemist arendanud, samuti on see hetkel ainus koht Eestis, kus saab omandada vastavat rakenduskõrgharidust. Keskusesse soetatava seadmepargi ja loodava arendustöötajate meeskonna abil ootame puidutöötlemisega tegelevates ettevõtetes uudsemate tehnoloogiate rakendamist,“ kommenteeris finantseerimisotsust EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankov.
Lisaks Väimela puidutöötlemise ja mööbitootmise kompetentsikeskusele toetas EAS ka Targa Maja kompetentsikeskuse rajamist Rakveresse ja terviseedendamise ning rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse rajamist Haapsallu (mõlemat 3,19 miljoni euroga) ning põlevkivi kompetentsi rajamist Kohtla-Järvele (3 miljoni euroga).
Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud kompetentsikeskuste meetme projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Regionaalministri sõnul on kompetentsikeskustest otsene kasu nii Eesti erinevate sektorite ettevõtetele kui ka piirkondade arengule tervikuna. „Senistest teadus-arendustegevusele suunatud toetustest on Eestis ligikaudu 90% läinud Tallinnas ja Tartus asuvatele organisatsioonidele ja kui me vaatame, kes on olnud toetatud projektides tööde teostajad, siis ehk isegi 99%. Kompetentsikeskuste loomisega saavad ka muude Eesti piirkondade ettevõtted vajalikku uuenduslikku valdkondlikku infot oma tegutsemiskohale lähemalt,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab TTÜ Virumaa Kolledži juurde loodud Põlevkivi Kompetentsikeskust 3 miljoni euroga.
Aina enam ettevõtteid otsib lahendusi energiakulude kokkuhoiuks. Kui seni oli üks lahendus päikesepaneelidega ise energiat toota, siis nüüd on hakatud soetama juurde energiasalvesteid ehk akusid, et tarbimisest üle jäävat energiat müüa võrku just siis, kui see on kõige kasumlikum,“ tõdes Enefit ASi ärikliendi päikese- ja salvestuslahenduste teenuse juht Mikk Tootsi.