Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väimelasse rajatakse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus
EAS otsustas 3,19 miljoni euroga toetada puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamist Väimelasse.
„Võrumaale Väimelasse puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegeleva kompetentsikeskuse loomine on loogiline samm, kuna Võrumaa Kutsehariduskeskus on seal aastaid puidutöötlemist arendanud, samuti on see hetkel ainus koht Eestis, kus saab omandada vastavat rakenduskõrgharidust. Keskusesse soetatava seadmepargi ja loodava arendustöötajate meeskonna abil ootame puidutöötlemisega tegelevates ettevõtetes uudsemate tehnoloogiate rakendamist,“ kommenteeris finantseerimisotsust EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankov.
Lisaks Väimela puidutöötlemise ja mööbitootmise kompetentsikeskusele toetas EAS ka Targa Maja kompetentsikeskuse rajamist Rakveresse ja terviseedendamise ning rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse rajamist Haapsallu (mõlemat 3,19 miljoni euroga) ning põlevkivi kompetentsi rajamist Kohtla-Järvele (3 miljoni euroga).
Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud kompetentsikeskuste meetme projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Regionaalministri sõnul on kompetentsikeskustest otsene kasu nii Eesti erinevate sektorite ettevõtetele kui ka piirkondade arengule tervikuna. „Senistest teadus-arendustegevusele suunatud toetustest on Eestis ligikaudu 90% läinud Tallinnas ja Tartus asuvatele organisatsioonidele ja kui me vaatame, kes on olnud toetatud projektides tööde teostajad, siis ehk isegi 99%. Kompetentsikeskuste loomisega saavad ka muude Eesti piirkondade ettevõtted vajalikku uuenduslikku valdkondlikku infot oma tegutsemiskohale lähemalt,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.