• 03.09.11, 09:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinnas peetakse puhta linnaõhu päeva

Täna algusega 12:00, korraldab Tallinna Keskkonnaamet Energiapäeva Lasnamäe linnaosas Idakeskuse parklas.
Ühtlasi leiab Energiapäeval aset IEE GaasiKiirTee projekti Puhta linnaõhu infopäev ehk Clean City Air Event.
Seekordse puhta linnaõhu infopäeva eesmärk on jagada inimestele informatsooni kahesüsteemseks ümberehitatud surugaasiautode kohta. Hiljaaegu valmis Baltikumi esimene surugaasile ehk CNG’le ümberehitatud veoauto Scania 380 Topline, mis säästab 10€/100 km kohta, võrreldes diislikütusega! Ühtlasi saab tutvuda OÜ Gaznet poolt ümberehitatud teatud mudelitega, mis on osutunud Eesti tingimustes väga säästlikuks ja ökonoomseks.
Surugaasi sõidukid eritavad bensiiniautodega võrreldes kuni 25% vähem ja diiselautodega võrreldes kuni 12% vähem CO2. Mürgist vingugaasi eritavad maagaasi sõidukid bensiiniautoga võrreldes kuni 75% vähem ja diisliga võrreldes kuni 50% vähem. Tahked osised surugaasiautol praktiliselt puuduvad (alla 0,4%).
Baltimaades esimest korda ehitas OÜ Gaznet diiselmootoriga auto ümber maagaasi kasutavaks. Ümberehitatud Peugeot´ kaubiku omanik, OÜ Horentica juhatuse liige Andres Laaniste märkis, et kokkuhoid on esimesest sõidust alates olnud 30% kandis ning ettevõttel kindel plaan on ka teised kaubikud surumaagaasile ümber seadistada.
„Peugeot-kaubiku ümberehitamine maagaasiküttele tekitas üllatuse isegi tegijatele endile, sest testsõitudel säästeti rahaliselt koguni üle 30%. Lisaks diislile ka maagaasi tarbiv mootor nõudis diislit vaid umbes poole sellest, mis säärase sõiduki puhul muidu tavaline (tavalise kütusekulu – 7–8 l/100 km asemel kukkus diislikulu 3–4 l/100 km)" iseloomustas Laaniste. "Vahekord on selline, et maanteel sõites tarbib mootor 60% gaasi ja 40% diislikütust. Kuna aga surumaagaas on diislikütusest praegu peaaegu poole odavam, siis on ka kokkuhoid märkimisväärne".
Euroliidu programmi GaasiKiirTee Eesti-poolse eestvedaja OÜ Mõnus Minek Tartu osakonna juhataja Tauno Trink märkis, et puhta linnaõhu päeval antakse ülevaate ja jagatakse infot parimatest praktikatest ja võimalikest tehnoloogiatest metaangaasiliste kütuste, nagu maagaas ja biometaan (puhastatud biogaas) kasutamiseks mootorikütustena, nende keskkonnasõbralikkusest ning tankimisvõimalustest tarbijatele.
"Ajavahemikus 15.–15.30 toimuvad Energiapäeva energia telgis keskkonnasäästlike sõidukite temaatilised esitlused, kus GaasiKiirTee Puhta linnaõhu projekti raames esitletakse ettekanded sõidukite ümberehitamisest ja tehnilisest teostusest metaangaasiliste kütuste kasutamiseks ja metaangaasiliste kütuste kasutamisest praegu ja tulevikus Eestis," tutvustas Trink laupäevase ürituse programmi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 17:14
Alumiiniumi igavene elu algab joonestuslaual. Kuidas kavandada korduvkasutatavaid tooteid?
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele