Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõiva- ja tekstiilitöösturid paluvad riigilt abi
Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuste juhtidest moodustatud delegatsioon kohtus 18. augustil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika osakonna juhataja Lauri Tammistega ja energiaturu talituse töötajatega. Kohtumine oli ajendatud tööstuste kasvavast murest seoses energiakulude kontrollimatu kasvuga riigis, mis seab töösturite väitel äärmiselt suurde ohtu valdavalt eksportivate ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime, jätkusuutliku arengu, töökohad, ning investeerimis- ja arenduskavad. Töösturid tõid elektrienergia hinnaga seoses välja neli suuremat probleemi:
- Kulutused energiale on Eestis kasvanud ebanormaalse kiirusega. Elektri vabaturul olijatele kasvas elektri hind möödunud aastal keskmiselt 40%. Ettevõtete partnerid välisturgudel mõistavad hindade kasvu, mida on põhjustanud globaalsete toorainete (puuvill, nafta jne) hinnad, sest need kulutused on kasvanud kõikide tootjate jaoks maailmas sarnaselt. Partnerid ei suuda aga mõista ega aktsepteerida järsult kasvavaid kulusid Eesti siseselt. Eksportturgudel võib tarbekaupade müügihind kasvada maksimaalselt kuni 2% aastas.
- Elektri suurtarbijate üleminek elektrienergia vabaturule näitas, et tegelikkuses oli ettevõtete jaoks üleminek ettevalmistamata. Vabaturg on ettevõtete jaoks sundseis ja vabaturu põhimõte Eestis ei tööta, kuna tootjate/pakkujate osas puudub reaalne konkurents.
- Eestis kujunenud reegliks, et igal aastal tõuseb võrgutasude hind. Tänaseks on see tunduvalt kõrgem hinnast, mida maksavad näiteks Soome tööstustarbijad. Näitena võib tuua kontserni, millel on tehased nii Eestis kui Soomes sarnase toodangu valmistamiseks. Peale viimast hinnatõusu on Eesti ettevõttele võrgutasud enam kui 70% kõrgemad kui võrgutasud Soome analoogsel ettevõttel.
- Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtetel ei ole investeeringute tegemise eest võimalik turult oma kauba eest suuremat hinda küsida. Sama printsiip peaks kehtima ka energiaettevõtetele.
MKMile üle antud pöördumises paluvad rõiva- ja tekstiilitööstuse juhid riigilt tuge ja toetust eksportiva tööstuse jätkusuutlikuks arenguks, ning teevad valitsusele ja riigikogule järgmised ettepanekud:
- Elektri hinna tõusu tuleks tarbija jaoks pehmendada, selleks alandada taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi;
- Arusaamatu on maksu maksustamine maksuga, ehk miks elektriaktsiisi maksustatakse käibemaksuga;
- Mingit majanduslikku ega tehnoloogilist loogikat ei ole selles, et elektri ülekanne on öösel odavam kui päeval;
- Peatselt ehk 01.01.2013 on kõik tööstused elektri vabaturu kliendid. Palume riiki ja riigi omanduses olevaid energiaettevõtteid töötada selle nimel, et ettevõtted oleksid paremini valmistunud uutes tingimustes majandama, selleks on soovituslik ja vajalik et:
Hetkel kuum
A. Riik pakuks eelnevalt ettevõtjatele elektribörsi alast koolitust ja nõustamist. Täna teavad vähesed, kuidas oleks otstarbekas börsilt elektrit osta ja isegi internetis puudub vastav eestikeelne teave.
B. Börsil kauplevate ettevõtete pakkumised peaksid olema avalikud.
- Elektri hinna prognoos peaks olema kättesaadav avalik informatsioon igale ettevõtjale. Ettevõtet ei ole võimalik majandada, kui vähemalt järgmise 6 kuu kohta puudub täpne kulusid ja tulusid puudutav informatsioon;
- Kehtiv „Elektrituru seadus“ ja selle struktuur on tarbijate jaoks kohmakas ja mitmeti mõistetav. Kahjuks jääb seadusest mulje, et nii tarbija kui vabaturu tarbija on jäetud ilma igasugustest õigustest.
„Soovime näha et energiajulgeoleku ja varustuskindluse kõrval oleks riigile oluline konkurentsivõimet toetav energia hindade stabiilsus eksportivate tööstusettevõtetele,“ ütlevad rõiva- ja tekstiilitöösturid.
2010. aasta lõpus töötas Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuses 10 190 töötajat. Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse eksport kasvas 2011. aasta esimesel neljal kuul 24,54% ning moodustas 116,2 miljonit eurot. Aprillis kasvas aastases võrdluses rõivaste tootmine 19,9% ja tekstiilide tootmine 8,3%.
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele