Juuli lõpust jõustusid põllumajandusministri määruste muudatused, mis muudavad lihtsamaks metsandustoetuse saamise MAK 2007–2013 investeeringumeetmetest 1.5.1 ja 1.5.3.
Tegemist on metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks ettenähtud toetustega.
Alates 29. juulist 2011 ei pea enam esitama Erametsakeskusele kuludokumente (arved ja maksekorraldused), et saada toetust järgmisteks tegevusteks:
1. hooldusraie kuni 30aastases puistus;
2. kasvavate puude laasimine;
3. metsa uuendamine (va enne 2011. aastat esitatud taotlused ja taimede ostu arved);
4. repellendi soetamine ja kasutamine (va enne 2011. aastat esitatud taotlused, milles kasutatakse töö tegemiseks vabatahtlikku tasustamata tööd);
5. taimehaiguste vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine (va enne 2011. aastat esitatud taotlused, milles kasutatakse töö tegemiseks vabatahtlikku tasustamata tööd);
6. kahjustatud metsa taastamine (va taimede ostu arved uue kultuuri rajamisel).
Muudatus kehtib ka kõikidele varem rahastamisotsuse saanud taotlustele nende tegevuste osas, mille kohta pole veel dokumente Erametsakeskusele esitatud. Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada Erametsakeskusele vormikohane tehtud tööde kinnitus.
2011. aasta taotlusvoorus, mis eeldatavasti toimub sügisel, saab taotleda toetust eelpool nimetatud töödeks määrustega kindlaksmääratud hektarimaksumuse alusel.
Toetuse andmise aluseks on põllumajandusministri 20.05.2010 määrused nr 61 „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ja nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.
Täpsem info ja taotlemise vormid on kättesaadavad erametsanduse portaalist
www.eramets.ee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.