Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) märgib täna avaldatud juuni väliskaubandusstatistikat kommenteerides, et kaubavahetuse mõningane taandumine võrreldes maiga oli tingitud väiksemast kauplemisest kütuste ja transpordivahenditega. Juulis jätab puhkusteperiood kaubavahetusmahud samale tasemele.
Juunis taandus võrreldes maiga eksport 15% ja import 12%. MKMi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni sõnul on ekspordi languse taga eelkõige kütuste poole võrra väiksem väljavedu. Samamoodi on impordi kahanemist mõjutamas kütuste väiksem sissevedu, aga ka transpordivahendite kolmandiku võrra väiksem sissevedu.
Ka aastases võrdluses kasvutempod veidi aeglustusid, ulatudes ekspordis 43%ni ja impordis 33%ni. Aastaga kasvas jätkuvalt kõige kiiremini (ligi 2 korda) masinate ja seadmete väljavedu, mineraalsete kütuste ning metallide ja metalltoodete ekspordimahud olid ligikaudu poole võrra suuremad kui eelmise aasta juunis. Impordis näitasid kõrgeimat aastakasvu (80%) samuti masinad ja seadmed, keemiatoodete sissevedu kasvas ligi 40%. Vaid transpordivahendite import jäi veidi alla aastataguse taseme, kuna eelmise aasta juunis toimus parvlaeva sisseost, analüüsib Riipinen väliskaubanduse näitajaid.
Juulis võivad kaubavahetuse mahud jääda Riipineni väitel juunikuu tasemele, sest paljudel ettevõtetel on siis puhkuseperiood. Eesti Konjunktuuriinstituudi juulis küsitletud tööstusettevõtetest teatas 63% eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneval kuul. Samas suurusjärgus aga kahanes nende ettevõtete osatähtsus (19%ni), kes ootasid tellimuste arvu tõusu. Sarnaselt juuniga teatasid 18% firmadest eksporttellimuste jäämisest alla tavapärase taseme. Juulis langes majandususaldus nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis. Samas on Eestis kõigis sektorites kindlustunde indikaatorid oluliselt üle ajaloolise keskmise. Kõrgem majandususaldus oli endiselt Saksamaal, Leedus ja Rootsis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Juunis vähenes eksport võrreldes maiga 15%, mis on osaliselt seotud juuni väiksema tööpäevade arvuga.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.