Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potisepp leiab, et Eesti toiduainetööstuse aastane investeerimisvajadus on 100-120 miljonit eurot.
Varasemate aastate kogemust arvesse võttes ja teades, mis toidutööstuses üle maailma sünnib ja kuidas lähitulevikus nõudlus toiduainete järele üha kasvab ning kuidas keskkonnatingimused karmistuvad, pean Eesti toiduainetööstuse aastaseks investeeringuvajaduseks 100-120 miljonit eurot, ütleb Potisepp. Esimese kvartali andmete põhjal võib tema sõnul öelda, et tendents on positiivne. Toiduainetööstused investeerisid esimeses kvartalis 5,5 miljonit eurot, mida on 77,5% enam, kui aasta tagasi. Buumiaegse 2007. aasta esimese kvartaliga võrreldes on seda siiski veel 56% vähem.
Kriisiaastatel kukkus investeeringute maht olulisel määral, milleks oli Potisepa sõnul kaks peamist põhjust. Tugevamad ja iseseisvalt investeerivad ettevõtted muutusid ettevaatlikuks. Nõrgematel ettevõtetel, kellel oleks olnud vaja hädasti investeeringuid teha, puudus aga finantsvõimekus ja pankadelt omafinantseeringuks abi ei saadud.
Nüüd on aga olukord muutunud. „Usun, et suurem investeerimisaktiivsus seisab veel ees, sest ettevõtetele on avanenud ja avanemas taas eksporditurud, samuti kosub vaevaliselt siseturu tarbimine ning pangad on valmis masuaastatega võrreldes jälle ettevõtteid usaldama ja laene andma,“ selgitab Potisepp.
Toiduainetööstuse sektoritest investeerivad enim piima- ja lihatööstused ning pagaritööstused. Ka joogisektoris on Potisepa väitel väga kaasaegsed tootmisbaasid ning innovaatiline tootearendus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakvere Lihakombinaadi (RLK) investeeringud olid esimesel poolaastal ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Osa investeeringutest on kulunud tootmise ümberkorraldamiseks Lätis.
Juunis võeti kõige enam pikaajalisi laene tööstus- ja taristusektoris.
Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles majanduskonverentsil Äriplaan 2012, et praeguse tootmisbaasiga ei ole tööstustel enam võimalik mahte suurendada, samas on keskkond soodne investeeringute tegemiseks.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.