Eesti eksporti suurendavad jõudsaimalt elektroonikatööstuse seadmed, mis moodustavad mais enim kasvanud seadmete ja masinate ekspordist 38%.
Statistikaameti andmetel kasvas mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga enim seadmete ja masinate eksport, tõustes kaks korda. Masinate ja seadmete ekspordist moodustab aga 38% telefonid ja muud seadmed andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks sh juhtmega või juhtmetakommunikatsioonivõrgu lõppseadmed. Nende ekspordimaht oli mais 105,13 miljonit eurot. Järgmisena on masinate ja seadmete kaubagrupis alles 9%-lise osakaaluga isoleeritud traadi eksport.
Elektroonikaseadmete kiire ekspordi kasvu taga on ilmselt Ericssoni Tallinna tehase suurenevad toodangumahud. Suurim osa masinate ja seadmete ekspordist läheb ka Rootsi. Sinna eksporditi 76,88 miljonit eurot, ehk 28% masinate ja seadmete ekspordist. Järgnesid Venemaa ja Soome, mõlemal 15% ekspordi mahust.
Kokku eksporditi masinaid ja seadmeid mais 274,37 miljoni euro eest, mis oli suurim ekspordi kaubagrupp, moodustades veerandi kogu ekspordist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.