Soome meedia on aasta algusest peale süüdistanud Gorefeld Eestit selles, et ta on hankeid võitnud, pakkudes konkurentidest märkimisväärselt madalamat hinda, väljamõeldud kvaliteedikriteeriume ja tal pole enda tootmisüksust.
Silvese sõnul pole ühelgi süüdistusel alust. Eestis kohal käinud Suomen Kuvalehti fotograaf pildistas pesula asemel kontori kõrval asuvat viljakuivatit, lehes väideti, et see ongi eestlaste pesumaja. Kontoris pildistati koosolekusaali, mille kohta sai kirjutada, et neil pole töölaudadel arvuteidki, rääkis Silves, kuidas lood sündisid.
Ta kummutab veelgi väiteid. Tema sõnul ei juhi tema firmasid kahtlase taustaga Soome ärimees, kellel on võlgu Soomes ja Eestis. „Oma firmasid juhin ma ise. Tõsi, üks soomlane on mul aidanud küll soome keeles pabereid vormistada ja muudki, aga detsembris tehtud taustauuring näitas, et tal pole võlgu Eestis ega Soomes.“
Lehes räägitud miljonite eurode asemel on võidetud hangete üldsumma Silvese sõnul märkimisväärselt väiksem, näites Kotka hange jääb suurusjärku 20 000–30 000 eurot ja Helsingi politsei hange 12 000–15 000 euro vahemikku. Ja oma pesumaja on firmal täiesti olemas, soomlaste pesu pestakse Tallinna külje all Viimsis.
Kvaliteedi üle pole Silvese sõnul ükski klient kaevanud, kõige pikem hankega võidetud töösuhe on kestnud juba ligi aasta. „Vastupidi, kliendid on öelnud, et meie kvaliteet on parem kui teistel,“ märkis Silves. Ja kui soomlased väidavad, et nii odavalt pole võimalik hankeid võita, siis Silvese sõnul pakuvad nad Soomes niigi hinda, mis on näiteks Eesti viimasel vanadekodude hankel pakutust kaks korda kõrgem.
Silvese sõnul pole tal kuskilt tuge otsida, sest Eesti pesufirmadel Soome tekstiilihooldajate liidu sarnast katusorganisatsiooni pole. „Õnneks olen ma küllalt paksu nahaga,“ märgib Silves enda kohta.