MAN nõuab rootslasest eksjuhilt Hakan Samuelssonilt altkäemaksuskandaali tekitatud kahjude katteks 237 miljonit eurot. Samuelsson nõus maksma ei ole ning peab nõudeid põhjendamatuteks.
MANi endine juhatuse esimees Hakan Samuelsson peab oma taskust kinni maksma kõik altkäemaksuafääriga seotud kulud, kirjutab Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung.
Vastava nõudmise esitas MAN-i järelevalvenõukogu läinud suvel. Maksma peavad ka teised endised juhatuse liikmed, nagu ka suuremate harude juhid – summad ulatuvad 100 ja 200 miljoni euroni.
Juhtidele heidetakse ette nõrku ettevõttesiseseid kontrollsüsteeme, tänu millele oli altkäemaksude maksmine võimalik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuelsson astus ametist tagasi 2009. aasta lõpul. Isiklikult meest altkäemaksudes ei süüdistata. Küll aga tehti tema juhtimise ajal altkäemakse, mis soodustasid MAN-i tarbesõidukite ja tööstustehnika müüki.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.