Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viru Õlu juht elektrihinnast: võrdleme hinda kohalikul turul
Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht jälgib elektribörsi pidevalt ning arvab, et Eestit ei tohiks Põhjamaa hindadega võrrelda. Pigem tuleks võrrelda, mida teeb elektrihind kohalikul turul.
„Mina jälgin igapäevaselt elektribörsi. Esiteks sepärast, et üle kokkulepitud võimsuse tuleb meil börsilt juurde osta. Teiseks, et üldse tundma õppida elektribörsi käitumist,“ kommenteeris Licht.
Lichti sõnul on viimase poole aasta jooksul börsil pakutav olnud oluliselt kallim, seepärast pole neil tasunud üle kokku lepitud võimsuse ka juurde osta. Statistikat jälgides olid I ja II kvartal eelmisel aastal tegelikult odavamad kui pragune hinnatase.
„Me ostame elektrit kokkuleppehinnaga Eesti Energialt, selle hinnatase on kõrgem kui hetkel börsil. Samas kogu võimsust börsilt ostes oleksime aasta lõikes ostnud kindlasti kallimalt,“ lausus Licht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on vale võrrelda meie hindu Põhjamaade omadega. Pigem tuleks võrrelda seda, mis on elektrihind kohalikul turul teinud, see on rohkem mõtlemapanev. Põhjamaad on ilmselt juba ammu kohandunud taolise hinnatasemega.
„Alates vabale turule sisenemisest oleme hakanud igapäevaselt elektritarbimist jälgima, vajadusel ka piirama,“ rääkis Licht avatud elektrituru kogemusest.
Eesti Energia blogist selgub, et eelmisel nädalal Eesti hinnapiirkonnas elektri börsihind on madalam võrreldes Soomega ning Leeduga. Eesti elektri börsihind on olnud pidevalt madalam kui Skandinaavias, viimastel nädalatel on aga hinnavahe mitmekordistunud.
Me ei mõtle sellele, kas meil on kõige odavam või kallim elekter. See teadmine võrduks umbes teadmisega, et mul on kehv auto, aga õnneks on naabritel veel kehvem, lausus Estiko-Plastari juhataja Triin Anette Kaasik.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.