Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estiko-Plastari juht elektrist: ei võrdle asju naabritega
„Me ei jälgi pidevalt elektribörsi, sest oleme suure osa oma elektrihinnast pikaajalise lepinguga fikseerinud,“ põhjendas Kaasik.
Kaasiku sõnul ei üllata teda see, et Eestis on elekter odavam kui Skandinaavias, aga kindlasti ei saa jälgida vaid ühe päeva lõikes hinnaerinevusi, pigem ikka pikema perioodi vältel.
„Pean vist pettumuse valmistama, kuid me üldse ei mõtle sellele, kas meil on kõige odavam või kallim elekter. See teadmine võrduks umbes teadmisega, et mul on kehv auto, aga õnneks on naabritel veel kehvem,“ kommenteeris Kaasik.
Ka Estiko-Plastar ostab elektrit avatud turult. „Meil seal ju midagi valida ei olnud, kuna tarbimine on nii suur, oli see meile kohustuslik käik. Minu arvates on avatud turust rääkimine veidi illusoorne, sest pakkujate ring on ju väga piiratud ning mingit reaalset konkurentsiolukorda turul küll täna ei tunneta,“ lausus Kaasik, vihjates oma rahulolule seoses avatud turuga.
Eesti Energia blogist selgub, et eelmisel nädalal Eesti hinnapiirkonnas elektri börsihind on madalam võrreldes Soomega ning Leeduga. Eesti elektri börsihind on olnud pidevalt madalam kui Skandinaavias, viimastel nädalatel on hinnavahe mitmekordistunud.
Seotud lood
Eelmisel nädalal oli elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas madalam kui Soomes ja Leedus, selgub Eesti Energia blogist.
Eesti hinnaerinevus Skandinaaviast on tingitud ebapiisavast ühendusest kahe piirkonna vahel, mis Estlink 2 valmimisel ilmselt ühtlustub, märkis Baltic Energy Services tegevjuht Kaido Veldemann.
Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht jälgib elektribörsi pidevalt ning arvab, et Eestit ei tohiks Põhjamaa hindadega võrrelda. Pigem tuleks võrrelda, mida teeb elektrihind kohalikul turul.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele