Eestisse saab ehitada veel mitmeid Stora Enso plaanitava tehase suuruseid ehk 100 000 tonni tootvaid puidutööstuseid, sest raiemaht on täna allpool säästva metsamajanduse taset, ütles RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.
„Jätkuvalt veetakse paberipuitu Eestist välja. Seda oleks targem töödelda kohapeal,“ lisas Kaubi.
Stora Enso uue tehase rajamisel on arvestatud kontserni oma toorainebaasiga. „See näitab ettevõtte tugevat soovi olla konkurentsivõimeline pikaajaliselt. Ühtlasi annab suurema kindluse ka kogu kohalikule metsasektorile, et firma soovib arendada tööstust just Eestis,“ lausus Kaubi. Kuna Stora Enso graanulitehas saab toorme enda saeveski jäätmetest, ei teki metsale lisakoormust.
Kaubi lisas, et juhul kui Stora Ensol oma toorainest puudu tuleb, tekib siinsetel metsaomanikel võimalus müüa madalakvaliteedilist puitu: eelkõige kraavidelt raiutud võsa ning raielankidele jäänud puude okstest ja latvadest valmistatud hakke ning küttepuitu.
„Seega suureneb nõudlus toormele ja see omakorda aitab metsaraie aktiivsuse kasvule kaasa. Aktiivsus on turgude madalseisu tõttu viimastel aastatel väike olnud, mistõttu täiendava nõudluse tekitamine on igati positiivne,“ sõnas Kaubi
Seotud lood
Stora Enso huvi selle projekti vastu on eelkõige strateegiline, mitte lühiajalisest kasumlikkusest lähtuv, ütles Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.
Stora Enso laiendab tahkete biokütuste tootmist ja investeerib uue graanulitootmise tehase ehitusse 10 miljonit eurot, luues sellega juurde ligi viis töökohta.
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.