Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstustoodang kasvas kolme aasta kiireimas tempos
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta märtsis 12% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis. See on kolme aasta suurim kasv.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 11%. Kui 2009. aasta kokkuvõttes vähenes toodang varasema aastaga võrreldes kõikides tööstusharudes, siis 2010. aasta jaanuaris näitas tootmine mõnes harus juba elavnemise märke ning veebruaris ja märtsis oli enam kui pooltes tööstusharudes märkimisväärne kasv, teatas statistikaamet.
Oluliselt ehk 23% suurenes märtsis töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks, samal ajal nõudlus kodumaisel turul oli endiselt langustrendis ja müük vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 6%.
Toodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, sest just 2009. aasta alguses oli toodangu langus suurim. Tänavu märtsis kasvas suurema osatähtsusega tööstusharudest toodang elektroonikaseadmete tootmises (89%) ning puidutöötlemises (21%).
Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, metalli, kütteõlide, keemia- ja plasttoodete ning ehitusmaterjali tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodang vähenes enam kui viiendiku rõivatootmises ja nahatöötlemises, alla 10% oli langus paberi, metalltoodete, masinate ja seadmete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.
Kasvu pidurdavaks teguriks oli peamiselt ebapiisav sisenõudlus. Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2010. aasta märtsis võrreldes veebruariga 4%, sh töötlevas tööstuses 3%.
Märtsis toodeti 31% rohkem elektrit ja 5% rohkem soojust kui 2009. aasta märtsis. Energiatoodangu suurenemise põhjustas peamiselt energiaekspordi kasv, kuid ka tööstuse tootmise elavnemisest tingitud suurem energianõudlus.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
3
5
6
5 peamist tegurit, mis mõjutavad inimeste tööandja eelistusi
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Advokaadid ministeeriumile: lahendus oleks ekspressmenetlus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele