Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glaskeki juht: mõned arved on kahe silma vahele jäänud
Äripäevaga vestelnud Glaskeki juht ja üks omanik Indrek Pajuri kinnitas, et saneerimismenetluse eesmärk on ettevõte tervendada, mitte venitamistaktika abil pankrotti lasta. Mõned arved on tõesti tütarettevõtete liitmise järel tasumata jäänud, tunnistas ta.
„See mõte pankrotist ja üldse – millegipärast arvatakse, et saneerimine on samm pankroti poole, aga üldjoontes näeme meie sellel teist väljundit,“ rääkis Pajuri.
Ettevõtte juht ja üks omanikke väitis, et kui nad tüüriks pankroti poole, siis poleks neil ennast ja panka saneerimismenetlusega vaevata vajagi. „Glaskeki omanikud on firmasse uut raha sisse pannud. Miks nad muidu peaks seda tegema,“ selgitas Pajuri.
Seda, kui suured on Glaskeki võlad, Pajuri välja ütlema ei soostu. „Ma ei tahaks seda kommenteerida. Võlad peaks siis detailideni lahti võtma. Paljud lühiajalised võlad bilansis on tarnijatepoolne krediit, mis moodustavad 2/3 võlgadest,“ rääkis ta.
Juht ütles, et mõistab täielikult Glaskeki ümber toimuvaid negatiivseid jutte ning nimetas neid müraks. Tema sõnul võivad need tuleneda sellest, et mullu ühendati mitu tütarettevõtet Glaskekiga. „Ülevõtmiste ja liitmiste tulemusena on tütarettevõtete kohustused kaasa tulnud ja osa nendest, peab tunnistama, on kahe silma vahele jäänud,“ ütles Pajuri ning tõi näiteks Narva-poolsed tasumata arved. „Ega me nii detailselt neile tähelepanu ei pööranudki ja paljudel tekitab see närvipinget, et osa arveid on tasumata,“ avalikustas juht, kuid lisas kohe juurde, et enamikule on siiski võlad tasutud.
Pajuri sõnul on ka ettevõtte saneerimisnõustaja Urmas Tross positiivselt meelestatud. „Urmas arvab ka, et saneerimisest tuleb normaalne protsess ja ka teistele tuleb selgeks teha, et saneerimine ei päädi, nagu paljud arvavad, ainult tühjaks jooksmisega,“ rääkis juht.
Järgneb intervjuu Indrek Pajuriga:
Teatasite saneerimisest rääkivas pressiteates, et olete avanud uusi eksporditurge. Kus ja millised on teie eesmärgid nende turgudega?
Glaskek on tänaseks sõlminud enam kui 30 miljoni krooni eest uusi ekspordilepinguid, domineerivas enamuses on sihtkohaks Skandinaavia riigid. Näeme, et nõudlus on seal meie toodangu järele olemas ja selle nimel tehakse palju tööd.
Veel jaanuaris, kui rääkisime, ütlesite, et loote sel aastal 30 uut töökohta. Milline on seis selle plaaniga?
Plaan on olemas, töökohtade loomine on praegu kogu Eesti ühiskonna võtmeküsimus. Anname siin oma parima, puu otsas uued töökohad ei ripu. Edukas saneerimiskava on peamine garantii, et säiliksid olemasolevad sajad töökohad ja tekiksid uued.
Kas jaanuaris oli Teile endale teada, et peagi asute saneerimise teed? Miks valisite saneerimise?
Hetkel kuum
Saneerimise vajalikkuse üle oleme arutanud viimased kolm kuud nii finantseerijate kui ka peamiste partneritega. Saneerimine on ainuke viis praeguses turuolukorras ettevõtte tegevus, töökohad ja kreeditoride usaldus. Viimast peame väga oluliseks ja praegu teeme kõik sammud kooskõlas oma peamiste finantseerijatega.
Kas te näete Glaskeki praeguses olukorras mingit süüd ettevõtte juhtkonnal, Teil endal?
Me ei näinud ette 2008. aasta septembris alanud globaalset kriisi, seda viga tuleb muidugi tunnistada. Kuna Glaskek asub kriisi epitsentris – Balti riikide ehitus- ja kinnisvaraturu tuiksoonel –, siis tabas kriis meid eriti teravalt. Kindlasti on tehtud vigu ja tuleb peeglisse vaadata, kuid oleme alati pidanud silmas ettevõtte ja tema partnerite huve. Käegalöömise mõtet ei ole veel pähe tulnud. Edukas saneerimine tähendab valgust tunneli lõpus.
Seotud lood
Akende valmistaja Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross on ettevõtte saneerimises osas optimistlik, öeldes küll, et võlausaldajaid on kokku üle kolmesaja, kuid kiites juhtkonna motiveeritust ja ettevõttesse lisainvesteeringute paigutamist.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele