Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glaskeki saneerimisnõustaja: võlausaldajad üle 300
Akende valmistaja Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross on ettevõtte saneerimises osas optimistlik, öeldes küll, et võlausaldajaid on kokku üle kolmesaja, kuid kiites juhtkonna motiveeritust ja ettevõttesse lisainvesteeringute paigutamist.
Järgneb intervjuu Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Trossiga.
Milline on seis Glaskeki saneerimismenetluses praegu? (kohus võttis 17.märtsil 2010 Glaskeki saneerimisavalduse menetlusse- toim.)
Praeguseks on välja saadetud saneerimisteated ja minule teadaolevalt jätkab ettevõte oma tööd. Positiivselt on meelestatud ka finantsasutused (näiteks suurim võlausaldaja Swedbank-toim.), mis on ettevõtet finantseerinud. Esmaspäeval algab saneerimiskava koostamine.
Nüüd tuleb vaadata, kuidas õnnestub seal (Glaskekis-toim.) kulusid kokku hoida ja müüki arendada. Võlausaldajatele plaanitakse vähemalt selle projekti järgi, mis kohtus oli pakkuda 50%. Juhtkond väga seda meelt ei ole ja tahaks täita kõik kohustused, kuigi nende tasumisel tekib ilmselt ajaline nihe. Aga võib-olla tuleb ka natuke nõudeid vähendada.
Milline on ettevõtte varade ja võlgade suhe?
See ongi see, millega me nüüd esmaspäeval alustame. Võlausaldajate arv on küll teada: see on peaaegu 340. Väiksemate võlausaldajate puhul jäävad nõuded alla tuhande krooni.
Saneerimisnõustajana loodan ma südamest, et Glaskeki kava tuleb mõistlik, et see võetakse võlausaldajate poolt vastu ja praegu küll ei ole põhjust kahelda, et ettevõtte majandustegevus ei peaks jätkuma.
Glaskekit on mõjutanud päris kindlasti ehitusturu muutused. Samal ajal on neil minu arvates hea hinnaga kvaliteetne toodang. Glaskeki tehnoloogia ja tootmishooned on kaasaegsed ja mina usun, et niisugusel tasemel saneerimine õnnestub.
Mida te arvate väitest, et tegemist on ainult venitamisega ja nii kui nii lastakse ettevõte pankrotti?
Kui saneerimist alustada liiga hilja, siis ta tõesti ebaõnnestub. Kuna meil varem ei olnud saneerimisseadust, siis oldi harjutud, et ettevõte hingitseb niikaua, kui suudab ja läheb siis pankrotti. Teisi võimalusi ei olnud.
Kuid Glaskek esitas avalduse õigel ajal - nagu seadus nõuab ehk ähvardava maksejõuetuse korral ja neil on tootearendus ja kaasaegne tehnoloogia, kust on potentsiaal edasi minna eriti kuna finantsasutus neid toetab. Loomulikult on ka juhtkond seda meelt, et need muutused läbi viia ja ettevõtte tegevust jätkata.
Hetkel kuum
Ebaõnnestuda võib saneerimine sel juhul, kui pank ütleb, et nad ei ole nõus toetama ja uut investorit ei jõua leida. Või kui keegi ei osta enam aknaid.
Ma tean ka, et omanikud on ettevõttesse raha juurde pannud, aga ma ei tea kui palju täpselt.
Kas see on soovituslik, kohustuslik?
See on hea märk sellest, et omanikud, juhtkond usuvad, mida nad teevad. See on tegelikult ette ruttavalt saneerimiskava osa, et pannakse raha juurde ja minule teadaolevalt otsitakse Glaskekile isegi investoreid juurde.
Kui kaua Glaskeki saneerimine maksimaalselt kesta võib?
Glaskeki saneerimine võib kohtule esitatud projekti kohaselt kesta kuni viis aastat, aga mitte rohkem.
Milline on siin panga roll?
Pank on suurim võlausaldaja ja tema roll on määrav. Pank võlausaldajana ja ühe peamise läbirääkimispartnerina mõjutab oma hoiakuga saneerimise kulgu ja panga hoiak täna on positiivne. Kui omanikud käituvad positiivselt siis ei ole ka pangal põhjust olla negatiivse hoiakuga.
Kas see, et Glaskeki juhtkonda ja nõukogu nõustab endine Swedbanki töötaja (nn Swedbanki kriisikomando endine juht Eddi Joost) mõjutab panga kindlustunnet Glaskeki suhtes?
See on kindlasti hea. Ta on väga kompetentne ja temast on abi nii Glaskekile kui ka läbirääkimistel pangaga.
Seotud lood
Harju Maakohus algatas eile ASi Glaskek juhatuse avalduse ja äriühingu suurima finantseerija teadmisel ettevõtte saneerimismenetluse saneerimisseaduse alusel, kuigi ettevõtte restruktureerimist alustati juba aasta varem.
Äripäevaga vestelnud Glaskeki juht ja üks omanik Indrek Pajuri kinnitas, et saneerimismenetluse eesmärk on ettevõte tervendada, mitte venitamistaktika abil pankrotti lasta. Mõned arved on tõesti tütarettevõtete liitmise järel tasumata jäänud, tunnistas ta.
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele