Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vedas ekspordikasvu
Selles, et jaanuaris Eesti eksport taas üle 14 kuu elavnes, võib "süüdistada" ka Eesti Energiat.
Energeetikahiiu finantsdirektor Margus Kaasik rääkis Äripäevale, et Eesti Energia andis ekspordikasvule tuntava panuse.
"Meie elektri netoeksport suurenes ca 30% ning õli eksport ligi kolm korda. Energeetikaseadmete ekspordi kasv ulatus 25%-ni. Kokkuvõttes kasvasid eksporditulud jaanuaris 50 miljoni krooni võrra," rõõmustas Kaasik.
Kas Eesti Energia on enda äritegevuses märganud, et eksport on taas elavnenud, majanduskeskkond mõnevõrra paranenud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Majanduse elavnemist iseloomustab paremini elektritarbimine Eestis ja siin on tõesti märgata, et elektritarbimise langus on tänaseks peatunud. Kuna majanduskasvu ja elektritarbimise kasvu vahel esineb tugev korrelatsioon, siis võib teha järelduse, et ka üldine majanduslangus peaks olema selleks korraks läbi," on Kaasik lootusrikas.
Eesti Energia müüs Eestis kontserniväliselt veebruaris 747 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat, mis on kaheksa protsenti rohkem kui möödunud aasta veebruaris, teatas ettevõte.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik selgitas, et lisaraha investeerimiskava elluviimiseks on lisaks ettevõtte enda poolt genereeritavale rahavoole vaja suurusjärgus 20 miljardit krooni.
Eesti Energia ei ole kunagi varem tegutsemise ajaloos nii palju elektrit eksportinud, kui eelmisel nädalal, mil elektrinõudlus ja seeläbi ka hind Nord Pooli energiabörsil lakke kerkis.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.