Autor: Jaana Pikalev • 4. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mulle tudus kummaline konkurentsiameti öeldu, et kui tarbimine on vähenenud natuke alla 21%, siis selle tagajärjel tõuseb lõpphind 19%. Siin puudub loogika," rääkis Raid.

„Kindlasti on siin küsimus konkurentsiametile, mis on hinnatõusu põhjendus, kas põhivõrgu püsikulude kasvus või on teisi tagamaid, mida pole hinnatõusu põhjenduses avalikustatud,“ nentis Raid. "Kui püsikuludest johtuvalt võib tarbimise vähenemise tõttu hinnatõus tulla, siis selle kategooria peaks olema kardinaalselt madalam kui lõpphinnatõus 19%," arutles Raid.

„Meie kulubaasis on elekter olulisim tooraine ja muutes põhivõrgu arvega hinda 19%, mõjutab see meie ettevõtet väga otseselt,“ rõhutas Raid olukorra tõsidust.

Tema hinnangul võib praegu eeldada, et tulevikus tarbimise kasvades leitakse põhjendus hinda tõsta, sest sellisel juhul küsitakse investeeringu dotatsiooni.

Teine probleem on muidugi see, et kõikidel Eesti tarbijatel on praegu raske ja otsitakse efektiivsemaid majandamise meetodeid, möönis Raid.  „Kui aastaid tagasi oli põhivõrgul paarkümmend protsenti väiksem klientuur, tulid nad oma kuludega välja," lisas ta.

Praegu, kui tarbimine on kukkunud vanale tasemele, mis oli Eleringil võib-olla neli aastat tagasi, tundub kummaline, et sellest leitakse hinnatõusu põhjendus, märkis Raid. Tema hinnangul on raske aru saada, kuidas saavad püsikulud sellist mõju avaldada.