Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritarbijad virutasid mullu 200 mln kilovatt-tundi
Elektrivargus kui kokkuhoid on müüt, kirjutas Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhataja Tarmo Mere ettevõtte blogis. 200 miljoni kilovatt-tunni elektrienergia varguse tõttu sai ettevõte kulutada investeeringutele 200 miljonit krooni vähem.
"Kas pole tavaline, kui kuuleme ja näeme krimi-uudistest, kuidas iga päev püüavad turvatöötajad kinni mitu poekülastajat, kes on sisse vehkinud erinevat kaupa või seda siis lihtsalt kohapeal tarbinud ilma selle eest maksmata?" küsis Mere. "Sama igapäevane on elektri varastamine, ainult selle vahega, et varasteks ei ole mitte ainult halval elujärjel olevad kodanikud, vaid inimesed kõikidest ühiskonna kihtidest."
2009. aastal tarbiti ligi 200 miljonit kilovatt-tundi elektrit, mille eest keegi ei maksnud. "Seda on sama palju, kui hiidlased ja saarlased aastas kokku tarbivad," võrdles Mere.
Varguse alla läheb nii näitude teatamatajätmine, tegelike näitude varjamine kui ka tarbimine arvestuseta võrguühenduselt. Kusjuures ei tee seda mitte üksnes halval elujärjel olevad inimesed, pigem on need pealtnäha korralikud kodanikud, ei tuleks tõenäoliselt iial pähe poest varastada.
Eesti Energia Jaotusvõrgule tähendab see aastas ligi 200 miljoni krooni suurust auku eelarves. Eelmisel aastal oleks varastatud elektri maksumuse eest saanud näiteks asendada kõik Hiiumaa keskpinge õhuliinid maakaabelliinidega või uuendada 800 vana alajaama. Selle rahaga oleks suudetud vältida suurt osa eelmisel aastal toimunud elektrikatkestustest.
Varguste avastamine on muutunud samas varasemast lihtsamaks ja varem või hiljem tuleb iga vargus nagunii välja. Enam pole vaja haruühenduse avastamiseks tervet kaablit maa seest välja kaevata, sest vastav mõõteseade näitab kätte täpse asukoha, selgitas Mere. Tänu tehnoloogia ja töövõtete arengule on elektrikao number vähenenud viimase 10 aastaga kaks korda.
Viimase aastaga tabas Eesti Energia 3020 elektrivarast. Ühelegi neist ei osutunud vargus kokkuhoiuks. Keskmine arve, mis vargal korraga tasuda tuli, küündis ligi 20 000 kroonini, kuid haruldased polnud ka summad, mis ulatusid 200 000 kroonini. Mõned said ka vanglakaristuse, märkis Mere.
Mere ütles, et mõistab nende inimeste olukorda, kes on viimasel ajal sattunud majandusraskustesse, kuid see ei õigusta elektri varastamist. "Tahan kõigile soovitada mitte hakata nuputama viise, kuidas tarbitud elektrienergia eest maksmisest kõrvale hiilida. Selline käitumine ei too kergendust," sõnas ta.
Lahendusena pakkus Mere elektritarbimise kontrolli alla võtmist ja pere eelarvesse plaanimist, mis aitab vajadusel kulusid reguleerida. Kes aga elektrienergiat senini varastanud on, peaksid selle lõpetama, et oma vältida oma olukorra halvenemist.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele