• 22.02.10, 17:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Londoni metallibörsil algas kauplemine kummaliste metallidega

Maailma suurimal metalliturul Londoni Metallibörsil algas täna kauplemine koobalti ja molübdeeniga, mis leiavad kasutust alates lennukimootoritest kuni roostevaba teraseni toodete valmistamisel, vahendab Bloomberg.
133aastane börs hakkas pakkume nende metallide futuure. Maailma suuruselt teine molübdeenitootja Codelco soovib ettevõtte tegevdirektori Gonzalo Cuadra sõnul toetada seda lepingut.
Molübdeeni ja koobaltiga kauplemine võib tuletistehingute turul ületada terase kauplemist, kuna molübdeen ja koobalt on väga volatiilsed ja neid kasutatakse tööstuses laialdaselt, ütles SFP Metalsi turundusdirektor Stephen English.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nigel Dentoom ütles, et LN Metals kauples börsil esimesed kaks tonni koobaltit 43 650 dollari (19,80 dollarit nael) eest tonn. Molübdeen maksis 35 000 dollarit tonnist (15,88 dollarit nael).
Tänavu on koobalti hind langenud 2,4 protsenti, 19,52 dollarile naelast. Metal Bulletini näidatud hinna põhjal on molübdeenioksiidi hind tõusnud 43 protsenti, 17,25 dollarile naelast.
Londoni metallibörs prognoosis, et mõlema turu maht on kokku umbes seitse miljardit dollarit võrreldes tina viie miljardi dollarilise turumahuga.
Mullu ulatus molübdeeni toodang umbes 440 miljoni naela ehk 199 581 tonnini ning koobalti toodang oli umbes 54 000 tonni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele