• 19.02.10, 11:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalahaigused Tšiilis tõstavad lõhe hinda

Lõhe hind on viimasel ajal kiiresti kasvanud, mille põhjuseks on maailma suuruselt teist lõhekasvatajat Tšiilit kimbutavad kalahaigused ja seetõttu kahanenud toodang, kirjutab Yle Uutiset.
Tšiili lõhetoodang on katastroofiliselt kahanenud, viimase paari aastaga ligikaudu kolmveerandi võrra. Pakkumise vähenemine annab tunda lõhe hinnas kõikjal maailmas.
„Sel aastal on lõhe kallinenud 30-40 protsenti. See ei sõltu ainult Tšiili kalahaigustest, vaid punase kala nõudmine on kogu maailmas suurenenud,“ Kalatukku E.Erikssoni juhataja asetäitja Mika Jääskeläinen.
Maailma suurim lõhekasvataja Norra püüab Tšiili jäetud tühimikku täita ja värbab töötajaid. Maiilmaturuhinna tõus kannustab tootmist suurendama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tšiili suhteliselt suure toodangumahu tõttu püsis lõhe kilohind veel mõni aasta tagasi 3,5 euro kandis ja kukkus vahetevahel ka 2,5 eurole. 2009. aasta kevadel kerkis hind 4,5 eurole. Selle aasta jooksul on hinnad aga veelgi kerkinud.
Tõusule on veelgi lisa oodata, kuni Norra on suutnud oma võimsuselt viimase välja võtta ja kalatööstustesse lisatöötajaid palgata
Tšiili lõhed surevad aneemiasse, paar aastat tagasi nakatusid nad viirusesse, mis hävitab nende punaverelibled. Hoovuste tõttu on nendega kaasnevatest viirustest raske kõrvale hoida ja kulub aastaid, enne kui kalakasvatus jõuab kunagiste mahtudeni.
Haigust on esinenud ka Šotimaal ja Fääri saartel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.25, 10:12
Energiatarkus, mis jääb sageli märkamatuks
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele