Lõhe hind on viimasel ajal kiiresti kasvanud, mille põhjuseks on maailma suuruselt teist lõhekasvatajat Tšiilit kimbutavad kalahaigused ja seetõttu kahanenud toodang, kirjutab Yle Uutiset.
Tšiili lõhetoodang on katastroofiliselt kahanenud, viimase paari aastaga ligikaudu kolmveerandi võrra. Pakkumise vähenemine annab tunda lõhe hinnas kõikjal maailmas.
„Sel aastal on lõhe kallinenud 30-40 protsenti. See ei sõltu ainult Tšiili kalahaigustest, vaid punase kala nõudmine on kogu maailmas suurenenud,“ Kalatukku E.Erikssoni juhataja asetäitja Mika Jääskeläinen.
Maailma suurim lõhekasvataja Norra püüab Tšiili jäetud tühimikku täita ja värbab töötajaid. Maiilmaturuhinna tõus kannustab tootmist suurendama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tšiili suhteliselt suure toodangumahu tõttu püsis lõhe kilohind veel mõni aasta tagasi 3,5 euro kandis ja kukkus vahetevahel ka 2,5 eurole. 2009. aasta kevadel kerkis hind 4,5 eurole. Selle aasta jooksul on hinnad aga veelgi kerkinud.
Tõusule on veelgi lisa oodata, kuni Norra on suutnud oma võimsuselt viimase välja võtta ja kalatööstustesse lisatöötajaid palgata
Tšiili lõhed surevad aneemiasse, paar aastat tagasi nakatusid nad viirusesse, mis hävitab nende punaverelibled. Hoovuste tõttu on nendega kaasnevatest viirustest raske kõrvale hoida ja kulub aastaid, enne kui kalakasvatus jõuab kunagiste mahtudeni.
Haigust on esinenud ka Šotimaal ja Fääri saartel.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.