Tema sõnul planeeris Sangar eelmisel aastal sisseostu valesti ja seda, palju nad toodangut müüvad. "Iseenesest see, et me tükke rohkem müüsime näitab, et meie särkide järele nõudlust on - see teeb rõõmu. Kui ajad paranevad küll käive tuleb ka järele."
"Kasv tuli Eestist, Lätis osteti samal tasemel. Aktiivne müügitegevus ja kampaaniatega kaasa minek, mida keskused korraldavad, mis tõi suhteliselt positiivse tulemuse," sõnas Rosental.
"Tükke müüsime 35% rohkem, aga käive jäi eelmisel aastal võrreldes 2008. aastaga samaks. Et laovarudest vabaneda kukkus keskmine hind päris korralikult, kuid kaubast vabanemine oli ka üks eesmärke mullu," rääkis turundusjuht ning lisas, et Sangar pakkus mullu ligikaudu 25-30% soodsamaid hindu.
Tänavusest hinnatasemest rääkides ütles Rosental, et Sangar on natuke suurendanud soodsamate särkide osa kollektsioonis. "Teiselt poolt oleme teinud suhteliselt konservatiivse sisseostu oma kauplustesse, et me suudaks särgid ilma allahindlusteta ära müüa. Ma usun, et sel aastal me suudame särkide taset koguseliselt hoida ja hindade keskmist taset natuke tõsta. See on eesmärk."
"Üldine eesmärk on eelmise aasta käibe taset säilitada, aga samas kasumlikkust tõsta. Mullu alustasime kulude kokkuhoidu ning tänavu on kulutase terve aasta vältel madalamal tasemel. See peaks kogu ettevõtte näitajatele positiivset mõju avaldama," märkis Rosental. Ta lisas, et mullune kasv oli 2%.
Seotud lood
Tegime ekspordis ümberstruktureerimisi ning Venemaa huvi meie toodete vastu on hakanud liikuma, märkis Suva omanik Viktor Saarestik.
Kui kollektsioonid on tugevad, siis ostavad inimesed häid tooteid ka täishinnaga, sõnas Baltika juhatuse liige Maire Milder.
Hiina odav rõivatootmine on tõsine valdkond selles suhtes, et väiksed ettevõtted Euroopa poolel peaksid mõtlema, mida teistmoodi teha, ütles ATLM Design juhatuse liige ja disainer Tiia Orgna.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.