Milder lausus, et kui üldine foon on see, et kliendiga toimetatakse läbi sooduspakkumiste, siis üks asi on sõnum, mida kliendile öeldakse, aga teine asi on kliendi käitumine poes.
„Loomulikult ostsid inimesed mullu ettevaatlikumalt, see tähendab seda, et ta kulutati rohkem kauem aega toote valiku tegemisel. Muidu nägime tihtipeale, et klient tuli oli rahul ja ostis, aga praegu oli klient valmis rohkem aega panustama, et valida, mõelda, kas läheb vaja, pani kinni, vaatas veel konkurentide juures – ostuprotsess oli teistsugune kui tavaliselt.“
„Ma arvan, et ega ka ületarbimine pole kellegi eesmärk, et eesmärk on ikkagi kliendi vajadusi rahuldada,“ lisas ta.
Milder vastas küsimusele, et kas rõivaste hinnad tänavu langevad või tõusevad, et alati on olnud igas hinnaklassis kaupu. „Erinevad trendid pakuvadki erinevaiad kaupu ja jäävadki erinevaid kaupu pakkuma. Aga ma olen täitsa kindel, et kõik kaupmehed vaatavad väga selgelt oma hinnapoliitikat, et kuhu millise hinnatasemega tooteid pakkuda.“
„Baltika käive kukkus mullu väga erinevatel põhjustel, kui kliendi tarbimine ja ostuvõime langeb, siis ei saa kuidagi meie käive kasvada,“ märkis ta. Milder lisas, et kui me räägime Eesti turust, siis võrreldes konkurentidega oli meie käive mõne koha pealt tugevam. Samas saime Lätist tagasisidet, et võrreldes meie konkurentidega tundus meie bränd kliendile usaldusväärne, tegelikult langes käive seal vähem, lisas ta.
„Käibelangus on alati taustsüsteemis, seda ei saa taustast välja rebida, muidu on see valesti tõlgendatud,“ ütles Milder.
Seotud lood
Ma usun, et sel aastal me suudame särkide müügitaset koguseliselt hoida ja hindade keskmist taset natuke tõsta, sõnas Sangari turundusjuht Jaan Rosental.
Tegime ekspordis ümberstruktureerimisi ning Venemaa huvi meie toodete vastu on hakanud liikuma, märkis Suva omanik Viktor Saarestik.
Hiina odav rõivatootmine on tõsine valdkond selles suhtes, et väiksed ettevõtted Euroopa poolel peaksid mõtlema, mida teistmoodi teha, ütles ATLM Design juhatuse liige ja disainer Tiia Orgna.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.