Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumaelektrijaamadel võib kütusega kitsaks minna
Maailma tuumaelektrijaamad võivad sattuda kümne aastases perspektiivis toorainekitsikusse, kuna uraaniga varustajad ei suuda piisavalt kiiresti ehitada rikastamistehaseid ega töödelda ümber Nõukogude aegseid tuumalõhkepäid, vahendab Bloomberg.
World Nuclear Associationi andmetel ehitatakse Hiinast ja Indiast Soome ja Prantsusmaani 52 tuumareaktorit.
„Seoses laias sortimendis riskidega ja ebakindlusega üksikute projektide osas võib rikastamisturg enne tuleva aastakümne lõppu seista pindelise pakkumise ees,“ teatas organisatsioon.
Pärast 2017. aastat peaks tuumakütuse nõudlus ületama pakkumist, kuna 1993. aastal Venemaaga sõlmitud desarmeerimisleping lõppeb 2013. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See võib ajada üles USA ja Euroopa suurimate tuumajaamaoperaatorite Exeloni ja Electricite de France kulud. Adekvaatsest pakkumine sõltub ka sellest, kas Areva, USEC, Atomenergoprom ja Urenco Enrichment Company suudavad pidada kinni oma uute tootmissüksuste ajakavadest, mis peaksid 2015. aastaks kasvatama võimsust vähemalt 15 protsenti.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.