Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumaelektrijaamadel võib kütusega kitsaks minna
Maailma tuumaelektrijaamad võivad sattuda kümne aastases perspektiivis toorainekitsikusse, kuna uraaniga varustajad ei suuda piisavalt kiiresti ehitada rikastamistehaseid ega töödelda ümber Nõukogude aegseid tuumalõhkepäid, vahendab Bloomberg.
World Nuclear Associationi andmetel ehitatakse Hiinast ja Indiast Soome ja Prantsusmaani 52 tuumareaktorit.
„Seoses laias sortimendis riskidega ja ebakindlusega üksikute projektide osas võib rikastamisturg enne tuleva aastakümne lõppu seista pindelise pakkumise ees,“ teatas organisatsioon.
Pärast 2017. aastat peaks tuumakütuse nõudlus ületama pakkumist, kuna 1993. aastal Venemaaga sõlmitud desarmeerimisleping lõppeb 2013. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See võib ajada üles USA ja Euroopa suurimate tuumajaamaoperaatorite Exeloni ja Electricite de France kulud. Adekvaatsest pakkumine sõltub ka sellest, kas Areva, USEC, Atomenergoprom ja Urenco Enrichment Company suudavad pidada kinni oma uute tootmissüksuste ajakavadest, mis peaksid 2015. aastaks kasvatama võimsust vähemalt 15 protsenti.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.