Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööstust takistab töökorraldus
Eesti tööstusettevõtete tugevusi ja arenguvajadusi kaardistades tõdesid briti spetsialistid, et Eesti tööstusettevõtteid iseloomustavad head teadmised oma valdkonnas, kuid konkurentsivõimet pärsivad puudused igapäevases töökorralduses.
EASi tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringute programmi raames külastasid 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel Eesti tööstusettevõtteid Suurbritannia tootmisoperatsioonide eksperdid rahvusvahelisest konsultatsioonifirmast Assystem.
„Esmakordne spetsiaalne investeeringutoetus tööstusettevõtetele oli väga populaarne ning huvilisi palju rohkem, kui võimaldas toetada programmi eelarve. Rahaline toetus polegi iga kord imerohi ning seetõttu pakkusime ettevõtetele lisaks ekspertide kõrvalpilku, kuidas edasi liikuda,“ ütles EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. Kello sõnul on eksperthinnangu kokkuvõttest selgunud olulisemad arengusuunad kindlasti aluseks ka EASi tegevuse kavandamisel ja tööstusettevõtetele suunatud meetmete arendamisel.
Väliseksperdid külastasid 140 eri valdkonna ja suurusega tööstusettevõtet. Visiidi käigus anti hinnang firma üldisele juhtimis- ja tootmisvõimekusele ning planeeritava investeerimisprojekti eesmärkidele ja mõjule. Koostatud raportitest joonistusid välja Eesti tööstusettevõtete head küljed ja ka probleemsed valdkonnad. „Ekspertide tunnustuse pälvis eelkõige ettevõtete tugev sisemine pädevus ja unikaalsed teadmised omas valdkonnas, samuti juhtkonna pühendumine. Lisaks suurepärastele valdkonnateadmistele on Eesti tööstusettevõtted varustatud kaasaegse tehnoloogiaga, investeeringuid on tehtud kasvuperioodil palju,“ selgitas Kello.
Samas pärsib ekspertide hinnangul ettevõtete konkurentsivõimet kõige enam juhuslik tootmiskorraldus ja planeerimine, samuti vähene koostöö teiste osapooltega.
Läbimõtlemata tootmiskorralduse puhul täheldati peamiselt seadmete ebaotstarbekat paigutust tootmispinnal ja optimaalse materjalivoo puudumist, korrastamata tootmiskeskkonda, vähest tööd protsesside optimeerimisel ning ettevõtte kvaliteedi- ja juhtimissüsteemide puudumist või pealiskaudset rakendamist. Nähti seadistusaegade vähendamise ja seadmete efektiivsuse parandamise tarvidust.
Planeerimise puudustena nimetati eelkõige pikemaajalise strateegia puudumist või selle liiga üldist taset; eri plaanide, näiteks tootmis- ja turundusplaani vahelise seose puudumist ning ka nõrka lühiajalist kavandamist, mille tulemuseks nii tooraine kui ka toodangu liigsed laovarud.
Vähese koostöö all peetakse silmas vähest suhtlust tarneahela teiste osapooltega. Külastatud firmade seas esines võrdlemisi vähe koostööd tarnijate ja klientidega, et parandada tarnekindlust, jagada riske või luua tootele suuremat lisandväärtust. Soovituseks oli pöörata suuremat tähelepanu paremale infovahetusele nii tarnijate kui ka klientidega, samuti oma tarnebaasi analüüsile ja arendamisele.
„Kui praegu on tehnoloogia veel paljuski ebaratsionaalselt kasutatud, siis annab tootmisprotsesside parandamine kindlasti juba olemasoleva kaasaegse tehnoloogiaga võimaluse teha märgatav tõus tootlikkuse näitajates,“ võttis Kello kokku ekspertide hinnangu.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele