Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avariilist hüdroelektrijaama remontis juhtkonna erafirma
Venemaa suurima Sajano-Šušenskaja
hüdroelektrijaama avarii süüdlasi loetlenud asepeaminister Igor Setšini sõnul
oli jaam oli ümbritsetud reast vahendajatest, kellelt vajalikke töid telliti,
sealhulgas riikliku ettevõtte juhtide enda erafirma.
Jaama remonditöid teostas ja hulka muid teenindusülesandeid täitis ZAO Gidroenergoremont, mille asutajate hulgas olid asepeaministri kinnitusel „praktiliselt kogu jaama juhtkond ja nende sugulased,“ kirjutas eile Kommersant. 2005.a. asutatud aktsiaseltsis olid 12 aktsionäri hulgas elektrijaama direktor, peainsener, majandusdirektor, pearaamatupidaja jt.. juhid. Direktor Nikolai Nevolko sai 17. augustil juhtunud, hiigelkahju põhjustanud ja 75 inimest surmanud õnnetuse järel ametist lahti.
Senini ametlikult kinnitamata andmetel sai häda alguse probleemidest teise hüdroagregaadi katte kinnitustega. Kõrge surve all tulvanud vesi purustas kõigepealt agregaadi seestpoolt, siis aga jõudis kiirusega 500 kuupmeetrit sekundis masinasaali. Avarii tagajärgede likvideerimise valitsuskomisjoni protokolli kohaselt sai hüdrojaamu haldava OAO RusHydro direktor korralduse kontrollida ja vahetada kõigis kõrgsurvega elektrijaamades agregaatide katete kinnitused.
Taolisi jaamu on Venemaal 21, RusHydro omad neist 15. Siberis juhtunu põhjustena tõi valitsuskomisjon välja nii tehnilist külge kui inimlikku eksimust, põhisüüdlasena näidati jaama juhtkonda. Setšini väitel mitmed jaama toimimise est vastutavad töötajad avarii ajal „põgenesid sündmuspaigalt, tegeledes ainult omaenda elu päästmisega.“ Sajano-Šušenskaja jaama taastamistööd võivad praegustel andmetel ulatuda 2012. aastasse ja maksta 40 mld rubla (14 mld krooni).
Autor: Tit Elner
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele