• 20.09.09, 15:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Avariilist hüdroelektrijaama remontis juhtkonna erafirma

Venemaa suurima Sajano-Šušenskaja hüdroelektrijaama avarii süüdlasi loetlenud asepeaminister Igor Setšini sõnul oli jaam oli ümbritsetud reast vahendajatest, kellelt vajalikke töid telliti, sealhulgas riikliku ettevõtte juhtide enda erafirma.
Jaama remonditöid teostas ja hulka muid teenindusülesandeid täitis ZAO Gidroenergoremont, mille asutajate hulgas olid asepeaministri kinnitusel „praktiliselt kogu jaama juhtkond ja nende sugulased,“ kirjutas eile Kommersant. 2005.a. asutatud aktsiaseltsis olid 12 aktsionäri hulgas elektrijaama direktor, peainsener, majandusdirektor, pearaamatupidaja jt.. juhid. Direktor Nikolai Nevolko sai 17. augustil juhtunud, hiigelkahju põhjustanud ja 75 inimest surmanud õnnetuse järel ametist lahti.
Senini ametlikult kinnitamata andmetel sai häda alguse probleemidest teise hüdroagregaadi katte kinnitustega. Kõrge surve all tulvanud vesi purustas kõigepealt agregaadi seestpoolt, siis aga jõudis kiirusega 500 kuupmeetrit sekundis masinasaali. Avarii tagajärgede likvideerimise valitsuskomisjoni protokolli kohaselt sai hüdrojaamu haldava OAO RusHydro direktor korralduse kontrollida ja vahetada kõigis kõrgsurvega elektrijaamades agregaatide katete kinnitused.
Taolisi jaamu on Venemaal 21, RusHydro omad neist 15. Siberis juhtunu põhjustena tõi valitsuskomisjon välja nii tehnilist külge kui inimlikku eksimust, põhisüüdlasena näidati jaama juhtkonda. Setšini väitel mitmed jaama toimimise est vastutavad töötajad avarii ajal „põgenesid sündmuspaigalt, tegeledes ainult omaenda elu päästmisega.“ Sajano-Šušenskaja jaama taastamistööd võivad praegustel andmetel ulatuda 2012. aastasse ja maksta 40 mld rubla (14 mld krooni).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Tit Elner

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele