• 16.09.09, 19:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naftaaktsiate ostjad on tünga saanud

Ehkki nafta hind on kerkinud sel aasta 54 protsenti, on nn naftaaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide (ETF) tootlused kaugelt maha jäänud, kirjutab The Wall Street Journal.
Nii on suurima nafta hinda jälgival börsil kaubeldava fondi U.S.Oil Fund (bilansimahuga 2,1 miljardit dollarit) tootlus sel aastal vaid 8 protsenti.
Probleem seisneb selles, et fondid investeerivad tulevikutehingutesse ehk futuuridesse. Alates 2008. aastast on naftaturul aga olukord, kus lähema realiseerimistähtajaga naftalepingute hinnad on odavamad, kui kaugema tähtajaga (taolist olukorda nimetatakse contango’ks). Osaliselt on see tingitud füüsilise nafta suurest laoseisust.
Neile fondidele, kes kasutavad futuurtehinguid, on contango-olukord kallis, sest lepingutähtaja saabudes peavad nad uue lepingu soetama kallima hinnaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

U.S. Oil Fund (kaubeldakse New Yorgi Börsil sümboliga USO) tootlus on seepärast kannatanud enim, sest fond investeerib ainult lähima kuu lepingutesse, aga kaugemate lepingute hinnaerinevused on lähematest lepingutest väiksemad. Nafta novembrileping maksab umbes 50 USA senti rohkem kui oktoobrileping, kuid järgmise aasta juulileping on juunilepingust kallim vaid 30 senti.
Teiste naftaaktsiate tootlused on seetõttu paremad. Näiteks U.S. 12 Month Oil Fund (sümbol USL) on sel aastal kerkinud 22 protsenti, sest investeerib futuurtehingutesse tähtajaga 12 kuud ja kauem. Aga ikkagi on see reaalsest nafta hinnatõusust tunduvalt väiksem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele