Ehkki nafta hind on kerkinud sel aasta 54
protsenti, on nn naftaaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide (ETF) tootlused
kaugelt maha jäänud, kirjutab The Wall Street Journal.
Nii on suurima nafta hinda jälgival börsil kaubeldava fondi U.S.Oil Fund (bilansimahuga 2,1 miljardit dollarit) tootlus sel aastal vaid 8 protsenti.
Probleem seisneb selles, et fondid investeerivad tulevikutehingutesse ehk futuuridesse. Alates 2008. aastast on naftaturul aga olukord, kus lähema realiseerimistähtajaga naftalepingute hinnad on odavamad, kui kaugema tähtajaga (taolist olukorda nimetatakse contango’ks). Osaliselt on see tingitud füüsilise nafta suurest laoseisust.
Neile fondidele, kes kasutavad futuurtehinguid, on contango-olukord kallis, sest lepingutähtaja saabudes peavad nad uue lepingu soetama kallima hinnaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
U.S. Oil Fund (kaubeldakse New Yorgi Börsil sümboliga USO) tootlus on seepärast kannatanud enim, sest fond investeerib ainult lähima kuu lepingutesse, aga kaugemate lepingute hinnaerinevused on lähematest lepingutest väiksemad. Nafta novembrileping maksab umbes 50 USA senti rohkem kui oktoobrileping, kuid järgmise aasta juulileping on juunilepingust kallim vaid 30 senti.
Teiste naftaaktsiate tootlused on seetõttu paremad. Näiteks U.S. 12 Month Oil Fund (sümbol USL) on sel aastal kerkinud 22 protsenti, sest investeerib futuurtehingutesse tähtajaga 12 kuud ja kauem. Aga ikkagi on see reaalsest nafta hinnatõusust tunduvalt väiksem.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.