Majanduslikult keerulistel aegadel
ellujäämiseks peab ettevõtte juhil olema hea sündmuste ettenägemise oskus, sest
spiraali mööda kulgeva majanduse rusikareegel vähemalt teoreetiliselt on - kes
hiljaks jääb, see ilma jääb.
Äripäev uuris kriisis edukalt majandavate tootmisettevõtete juhtidelt, kuidas on suudetud tegevust muutunud oludega kohandada, kulusid optimeerida, riske maandada, turgu hoida, ja millist hinda selle eest on makstud.
Näib, et valdavalt tagab töötlevas tööstuses jätkusuutlikkuse oskus arenguid võimalikult täpselt prognoosida, et juba siis, kui kõik näib veel parimas korras olevat, raskete aegade tulekuks valmis olla. Sest need tulevad niikuinii.
Põhimõttel - kui tahad rahu, valmistu sõjaks -, tuleb tegutseda kõigil tootjail, kes ei soovi tööstusmaastikule ühepäevaliblikateks jääda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii märkis laia valikut metalltooteid valmistava ASi Eksamo juhataja Andres Soojärv, et kriis saavutas firma jaoks haripunkti eelmise aasta lõpus, mil tellimuste maht muutus prognoosimatuks, kogused vähenesid ja nende sisu läks keerulisemaks.
Ent kriisiks oldi valmis - 2008. aasta alguses soetati vastne CNC-treipink, suvel lisandus CNC-masintöötluskeskus, enne jaanipäeva koliti uutesse tootmisruumidesse. Aasta varem oli Eksamo uuendusmeelset arengut märganud Ettevõtluse Auhinna komisjon, kes valis ettevõtte viie parima rahvusvahelisi sidemeid loonud firma hulka.
Loe artikli täisversiooni
SIIT. Päevapileti artikli lugemiseks saad osta
SIIT.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.