Kaevandusgigandi BHP Billitoni võla vastu
kaitsmise hind tegi pea kaheksa kuu suurima tõusu, kuna kardetakse maailma
suurima mäetööstuskompanii võimaliku teiste ettevõtete ülevõtmiseplaane,
vahendab Bloomberg.
BHP Billitoni juhatuse esimees Marius Kloppers vajab suuremat tehingut, kui 5,8 miljardi dollariline rauamaagi ühisettevõte Rio Tintoga, et täita investorite kasvuootuseid. Southern Cross Equities pakkus mais, et Woodside Petroleum võib olla ülevõetav.
„Natuke räägitakse, et nad teevad kusagil suurt tehingut,“ ütles National Australia Banki krediidianalüüsi juht Michael Bush. „Kui krediidikindlustuse hind jääb sellisele tasemele, vihjab see , et inimesed panustavad mingisugusele oodatavale tehingule.“
BHP Billitoni aktsia langes Austraalias 2,2 protsenti, 35,66 dollarile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
BHP Billitoni pressiesindaja keeldus Bloombergile kommentaaridest.
Ettevõte loobus novembris 66 miljardi dollarilisest vaenulikust ülevõtmispakkumisest Rio Tintole. Regulatoorsed takistused, võlamured ja kukkuvad toorainehinnad tegid tehingu liialt riskantseks.
Rioga ühisettevõte on BHP suurim üksikinvesteering 2005. aastal WMC Resources 9,2 miljardi Austraalia dollari ehk 7,4 miljardi dollarilise ülevõtmise järel.
„Mariust on survestatud, nõutakse järgmist ülevõtmist,“ ütles IG Marketsi diiler Chris Weston. Ta lisas, et Austraalia suuruselt teine nafta- maagaasikompanii Woodside Petroleum on BHP-le enesestmõistetav sihtmärk. Anglo American ja Xstrata võivad samuti olla ülevõetavad.
„Kui turud hakkavad agressiivselt tõusma, siis on ta surve alla, et ta ei teinud paremaid ülevõtmisi,“ lisas Weston.
Merrill Lynchi prognoosi kohaselt võib BHP kulutada kuni 40 miljardit dollarit ülevõtmistele.
Loo autor on Woodside Petroleumi aktsionär.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.