EJKÜ leiab, et eelnõu seletuskirjas esitatud lisalaekumised 350-400 miljonit krooni on selgelt liialdatud ja põhjendamata ega aita sugugi kaasa eelarvepositsiooni parandamisele. “Meie arvates on lisalaekumine ainult umbes 40-70 miljonit krooni ja seda ka mitte 2009. aasta eelarvesse,” räägib Tiit Rahkema.
Rahkema sõnul on sellise ettepaneku tegemine eriti uskumatu, arvestades, et parasjagu on riigikogus menetlemisel ka energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Kavandatav seadusemuudatus on mitmete arengukava põhimõtetega otseses vastuolus.
Nii on tema sõnul põhjendamatu, et taastuvtootjate toetust hakkavad saama Narva elektrijaamad, kelle elektritootmisprotsessis kasutatakse ära ainult ca 1/3 puidus sisalduvast energiast, samas kui efektiivse koostootmise tingimustes Väo ja Tartu ning tulevastel teistel elektri ja soojuse tõhusa koostootmise jaamades kasutatakse ära ca 90% energiast.
“See tähendab, et kavandatavat eelnõu muudatust, mille järgi tarbija taskust võetavat toetust hakatakse maksma puidu raiskamise eest, võiks julgelt nimetada “Puidu raiskava põletamise ehk jaanilõkke toetuse eelnõuks”,” seisab EJKÜ edastatud teates.
“Kiire ja pealtnäha vähetähtsa seadusemuudatuse kattevarjus püütakse täielikult ümber korraldada aastatega ehitatud energiaturu struktuuri, EJKÜ peab sellist käitumist vastutustundetuks, kuritahtlikuks, ja mis peamine, absoluutselt ebaeetiliseks,” tõdeb Tiit Rahkema.
Et takistada energiaturgu kahjustava seadusemuudatuse kehtestamist, saadab EJKÜ täna riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles osutab mitmetele kavandatava muudatuse vasturääkivustele ja negatiivsetele tagajärgedele ning esitab omapoolse lahenduse. Eelnõu arutab kell 10 riigikogu rahanduskomisjon ning homme läheb see riigikogus lugemisele.
“EJKÜ mõistab ja jagab muret eelarve pärast. See ei tähenda aga nõusolekut ja leppimist valede otsustega. Riik peab mõistlikult funktsioneerima ka pärast eelarve päästmist,” ütleb ühingu juhatuse esimees.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.