Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EBRD ostab 300 miljoniga osaluse Tamjärve ja Mõisa firmas
EBRD ostab ligi 300 miljoni krooni eest
kolmandiku Hannes Tamjärve ja Jüri Mõisa tuuleenergia firmast AS Freenergy.
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD) teatel investeerivad nad ligi 19 miljonit eurot (295 mln kr) Eesti juhtivasse tuuleenergia ettevõttesse Freenergy, et suurendada tuuleenergia tootmist ja kasutamist Balti riikides.
Pank omandab energiafirmast 35 protsenti. Rahasüstiga plaanitakse arendada 15 tuuleparki, millest 11 asuvad Eestis, kolm Leedus ja üks Lätis. Tuuleparke haldab OÜ Nelja Energia, mille osakutest kuulub veerand Freenergyle.
"Taastuvenergia arendamine on meie üks prioriteete Balti riikides. See projekt muudab kogu regiooni vähem sõltuvaks energia impordist ja on hea näide edukast rohelise energia ärist," ütles EBRD Kesk- ja Ida-Euroopa direktor Peter Reiniger.
Nelja Energia ja Freenergy juhatuse liige Kalle Kiigske avaldas EBRD-le tänu rohelise energia toetamise eest. EBRD osalus näitab, et Freenergyl on tugevad projektid, mis on atraktiivsed ka praeguses keerulises majanduse olukorras, märkis ta.
15 tuulepargi kogumahuks plaanitakse 330 megavatti, mis peaaegu kolmekordistab Balti riikides tuuleenergia kasutamist. Eesti, Läti ja Leedu energiabilansist moodustab tuuleenergia siis kolm protsenti, teatas EBRD. Eestis on taastuvate energiaallikate osakaal praegu alla protsendi, Leedus ligi neli protsenti, Lätis tänu hüdroenergia suurele kasutamisele üle 40%.
Euroopa Liit on Balti riikidelt nõudnud taastuvenergia osa suurendamist, samuti on tuuleenergia rohkemast kasutamisest abi Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise järel.
Freenergy osanikud on oma ettevõtete kaudu Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Aivar Berzin, Peeter Mänd ja investeerimispank Gild.
Alates oma tegevuse algusest Balti riikides on EBRD siia investeerinud kokku 115 ettevõtmisesse üle miljardi euro (ligi 16 mld kr), seda nii finants-, energia- kui ka infrastruktuuri projektidesse.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele