Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: piimablokaadis kannatavad riigiettevõtted
Soraineni advokaadibüroo Valgevene kontori
juht Toomas Prangli ütles Äripäevale, et piimablokaadi ohvreiks langesid
eelkõige Valgevene riiklikud ettevõtted, sest suhtusid muutunud
sanitaarnõuetesse kergekäeliselt.
Laupäeval 500 piimatootest alanud blokaad oli nädala keskpaigaks kasvanud 1300 piimatoote sisseveokeeluks, millega Venemaa oma turgu subsideeritud Valgevene kauba eest kaitses.
Toomas Prangli ütles, et Venemaa on Valgevene jaoks suurim kaubanduspartner, kuna 30-40% Valgevenest eksporditavast toodetest läheb Venemaale. Seejuures on põllumajandus ja toiduainetööstus masinaehituse kõrval üks olulisemaid tööstusharusid Valgevenes. Vene võimude kehtestatud piimatoote impordikeeld on tuntav tagasilöök Valgevene majandusele, lisas ta.
"Üldise poliitilise tagamaana peaks mainima, et Valgevene ja Venemaa poliitilised suhted ei ole enam nii roosilised kui paar aastat tagasi. Põhjuseid on siin mitmeid," selgitas Prangli samas ja lisas, et Venemaa ei saa enam endale lubada Valgevene energiahindade subsideerimist. Venemaa abi vähenemine ja sealse turu langus on Valgevene võimusid sundinud otsima uusi turge ning investeeringud Euroopast ja mujalt.
"See on omakorda kaasa toonud Lukashenka poolse ettevaatliku balansseerimise Venemaa ja Euroopa huvide vahel. Vene-Valgevene piimasõda ei saa minu arvates otseselt seostada Valgevene rahvusvahelise poliitika muutumisega, kuid on kindlasti huvitavaks sündmuseks edasiste suhete arenemisel," sõnas Prangli.
Äripäeva küsimustele piimasõja kohta vastab Toomas Prangli.
Kuidas Teile tundub, kas väidetavalt puudulik dokumentatsioon on n-ö otsitud põhjus?
Ei usu, et see oli väga otsitud põhjus. Uued tehnilised standardid jõustusid Venemaal juba 2008. a detsembris ja Venemaa näis siiani sallivat uutele standarditele mittevastavate toodete sissevedu Valgevenest. Need standardid ei kehti ainult Valgevene toodetele, vaid kõikidele imporditavatele toodetele.
Mis on Teie hinnangul piimablokaadi tegelik põhjus?
Peamiseks põhjuseks võib olla tõesti Valgevene tootjate ettevaatamatus ja sinisilmne lootus, et Valgevene toodetele kohaldatakse kergemaid nõudeid. See ei ole esimene kord, kui Valgevene eksportööridel on probleeme Venemaa sanitaar- ja hügieeninõuete täitmisel ning kohalikel ettevõtetel oli piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Huvitav on asjaolu, et eraettevõtjad nagu näiteks Savushkin Produkt ei kannata uute sanktsioonide tagajärjel niivõrd nagu riigifirmad.
Venemaa sanktsioonide põhjustes ei saa välistada siiski ka turu kaitse motivatsiooni. Valgevene piimatööstus on naabermaadega võrreldes suhteliselt konkurentsivõimeline ning nende toodete import Venemaale kasvas kiiresti selle aasta esimeses kvartalis.
Meedias on jutuks olnud, et ka Valgevene ise on välismaise kauba sissevedu piiranud. Kui palju kaubanduspiiranguid on Teile silma hakanud? Kas need kehtivad siiamaani? Millist ja kui suurt mõju majandusele avaldavad?
Hetkel kuum
Valgevenel on loomulikult ka oma tehnilised standardid imporditavatele toodetele. Meie teada on varasematel aastatel sarnaseid piiranguid kehtestatud ka Venemaa toodetele, näiteks 2004. a kehtis sisseveopiirang liha- ja piimatoodetele, kuid hetkel ei ole need teemaks.
Valgevene ametnikud ja tootjad on väitnud, et Venemaa kuulutas piimablokaadi välja ootamatult. Kuidas saab ettevõtja oma äri sarnase ootamatu stsenaariumi eest kaitsta, kuidas selleks valmistuda?
Ettevõtjad peavad hoolikalt jälgima oma eksporditurgude regulatsiooni muudatusi ning mitte lootma armuandmisele või topeltstandardite kehtestamisele võimude poolt.
Seotud lood
Venemaa riiklik tarbijajärelevalve
blokeeris 6. juunil ligi 500 Valgevene piimatoote sisseveo. See on tootjatele
tõsine löök, vahendas Valgevene uudisteportaal charter97.org.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele