Kui Igor Poleštšuk eelmise aasta detsembris
Kreenholmi tegevjuhiks valiti, lubas ta sügavas kahjumis hinge vaakuva firma
päästa. Neli kuud hiljem lasid omanikud ta lahti. Enda tööle annab Poleštšuk
hindeks "suurepärane".
Poleštšuk ütles intervjuus ajakirjale Saldo, et ta sai vähemalt enda jaoks selgeks, miks Kreenholm surmale oli määratud. "Raha viiakse välja, arveid ei maksta. Kreenholmi teenitud raha läks suures osas emafirma kontorisse. See ei sobinud mulle ja ma korraldasin skandaali," rääkis ta.
Tema sõnul on kümne Rootsis Göteboris asuva peakontori töötaja kulud tõenäoliselt sama suured kui saja Narvas töötava inimese omad. Tõenäoliselt on emafirma rahaline seis väga keeruline, aga peakontorit koomale tõmmata on raske.
"Kreenholmil pole häda midagi, ainult see vaht tuleb ära visata," kommenteeris Poleštšuk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?