Kui Igor Poleštšuk eelmise aasta detsembris
Kreenholmi tegevjuhiks valiti, lubas ta sügavas kahjumis hinge vaakuva firma
päästa. Neli kuud hiljem lasid omanikud ta lahti. Enda tööle annab Poleštšuk
hindeks "suurepärane".
Poleštšuk ütles intervjuus ajakirjale Saldo, et ta sai vähemalt enda jaoks selgeks, miks Kreenholm surmale oli määratud. "Raha viiakse välja, arveid ei maksta. Kreenholmi teenitud raha läks suures osas emafirma kontorisse. See ei sobinud mulle ja ma korraldasin skandaali," rääkis ta.
Tema sõnul on kümne Rootsis Göteboris asuva peakontori töötaja kulud tõenäoliselt sama suured kui saja Narvas töötava inimese omad. Tõenäoliselt on emafirma rahaline seis väga keeruline, aga peakontorit koomale tõmmata on raske.
"Kreenholmil pole häda midagi, ainult see vaht tuleb ära visata," kommenteeris Poleštšuk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.