Kui Igor Poleštšuk eelmise aasta detsembris
Kreenholmi tegevjuhiks valiti, lubas ta sügavas kahjumis hinge vaakuva firma
päästa. Neli kuud hiljem lasid omanikud ta lahti. Enda tööle annab Poleštšuk
hindeks "suurepärane".
Poleštšuk ütles intervjuus ajakirjale Saldo, et ta sai vähemalt enda jaoks selgeks, miks Kreenholm surmale oli määratud. "Raha viiakse välja, arveid ei maksta. Kreenholmi teenitud raha läks suures osas emafirma kontorisse. See ei sobinud mulle ja ma korraldasin skandaali," rääkis ta.
Tema sõnul on kümne Rootsis Göteboris asuva peakontori töötaja kulud tõenäoliselt sama suured kui saja Narvas töötava inimese omad. Tõenäoliselt on emafirma rahaline seis väga keeruline, aga peakontorit koomale tõmmata on raske.
"Kreenholmil pole häda midagi, ainult see vaht tuleb ära visata," kommenteeris Poleštšuk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.