Leiburi teatel on ELA-sarja saiade aluseks olevas täisteranisujahus on säilinud kõik teraviljas olevad väärtuslikud looduslikud toitained, mistõttu on see võrreldes tavalise saiajahu ehk nisupüüliga tervisele kasulikum. Tavaline saiajahu on küll küpsetusomadustelt parem, ent vilja jahvatamisel on sellest eemaldatud põhiosa viljakestadest, millega läheb kaduma enamus seal sisalduvatest kiudainetest, mineraalainetest ja vitamiinidest, seisab Leiburi teates. Leiburi ELA 100% täisterasaiade valikus on kaks toodet – lisaks klassikalisele täisteranisusaiale on saadaval ka rikkalikuma koostisega mitmeviljasai, millele on lisatud nisu- ja kaerahelbeid ning linaseemneid.
Parima toiduaine kuldmärgi pälvisid kategooriate kaupa järgmised tooted: parim mittealkohoolne jook Aura Active Spritzer ASilt A. Le Coq, parim alkohoolne jook Viru Kadakaõlu ASilt Viru Õlu ja parim toit tervisele sada protsenti nisujahust saiade sari ELA ASilt Leibur.
Parimaks pagaritooteks nimetati ELA 100% täistera mitmeviljasai, kondiitritooteks Kalevi pralineekompvek pistaatsiapähkliga ASilt Kalev Chocolate Factory, lihatooteks jogurti kanašašlõkk ASilt Tallegg. Parimaid kastmeid teeb AS Werol Tehased ja piimatooteid AS Maag Piimatööstus.
Parima väikeettevõtte valmistatud toiduaine konkursi võitis juust Breti Ferta õlis vahemere ürtidega Luke Farmi meiereilt, napilt jäi teiseks Karja pagariäri rukkileib.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et aktiivne osalemine parim toiduaine konkursil näitab, et toiduainetööstuse tervis on suhteliselt hea. "Oleme olukorras, kus töötleva tööstuse toodang tervikuna vähenes jaanuaris 2009 võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 29% ja veebruaris 33%. Toiduainetööstuses oli olukord parem, siin oli vähenemine vastavalt: jaanuaris 2009 7% ja veebruaris 11%, mis oli töötleva tööstuse harudest väikseim langus," rääkis ta.
Potisepp lisas, et parima toiduaine märgi kasutamine suunab eelistama kodumaiseid toiduaineid. "Märk on tugev argument sortimenti pääsemisel ning mõjutab ka ostuotsuse tegemist," rääkis ta. Potisepa sõnul oli sel aastal märksõnadeks tervislikkus ja lihtsus.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles oma mitmeaastase kogemuse põhjal, et konkursil osalenud tooted on maitsvad ja väärikad. "Selle märgi kandmine on au ja uhkus ja annab teatud majanduslikku kasu," sõnas minister.
Toiduainetööstuse liidu volikogu esimees Enn Kunila kutsus oma pöördumises tööstusi rasket majandussituatsiooni maksimaalselt ära kasutama ning otsima võimalusi investeeringuteks. "Julgen väita, et toiduainetööstus on üks esimesi tööstusharusid, kes raske olukorraga toime tuleb, muutudes efektiivsemaks ja tugevamaks. Leian, et efektiivsus ja selle erinevad teed ja nende otsimine ongi tänase päeva üks olulisemaid märksõnasid," sõnas Kunila.
Võitjat valinud komisjon pidas vajalikuks ära märkida 16 toodet, kes parimaks toiduaineks küll ei valitud, kuid jäid komisjonile silma. Kiita said järgmiste firmade tooted: AS Tere, AS Võru Juust, Farmi Meierei OÜ, Põltsamaa Meierei OÜ, AS Maag Piimatööstus, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Hallik, AS Salvest, AS Rakvere Lihakombinaat, AS Liviko, Põltsamaa Felix AS. Sel aastal esitati komisjonile hindamiseks 78 uut toodet.
Toiduliidu professionaalse uudistoodete konkursi "Eesti parim toiduaine" võitjad kuulutati täna välja 15. korda.
Seotud lood
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
ütles tänasel Toiduainetööstuse liidu aastakonverentsil, et parima toiduaine
tiitli asemel täidab rahakotti tarbija tunnustus.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.