Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs väljendas heameelt kolme Balti riigi kokkuleppe üle, mis käsitleb nende riikide ja Rootsi elektrivõrkude vastastikuse sidumise projekti.
"Lisaks Balti riikide ja Põhjamaade turgude vahelise elektrikaubanduse arendamisele võimaldab loodav elektrivõrkude ühendus tugevdada ka kolme Balti riigi energiavarustuse kindlust," ütles Piebalgs.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kirjutasid üleeile alla kokkuleppele, millega alustatakse Balti riikide ja Rootsi elektrivõrkude ühendamist. See on eelmise aasta oktoobris Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatatud Balti riikide energiaturgude sidumise kava rakendamisega seotud kõrgetasemelise töörühma tegevuse esimene tulemus.
"Projekt on osa Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavast ning pärast seda, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on selle vastu võtnud, võib selle jaoks saada vastavate energeetikaprojektide jaoks ette nähtud finantsabi," kinnitas Andris Piebalgs.
Üleeile Vilniuses toimunud Balti riikide tippkohtumisel edastas selle sõnumi Euroopa Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Matthias Ruete, kes juhib ka Balti riikide energiaturgude sidumise kavaga seotud kõrgetasemelise töörühma tegevust.
Elektrivõrkude sidumine on täielikult kooskõlas komisjoni energiapoliitika strateegilises ülevaates kindlaks määratud prioriteetidega, mille alla kuulub ka nn energiasaarte ühendamine siseturuga. Balti riigid on piirkondlike turgude kontekstis endiselt nn energiasaar ning nende elektrienergia isoleeritus on energiavarustuse kindluse ja energia siseturu nõuetekohase toimimise seisukohast pakiline probleem. Kavandatava sidumise korral ühendatakse Balti riikide elektrivõrk Põhjamaade elektrivõrguga 340 km pikkuse veealuse alalisvoolukaabli ning kahe Leedus ja Rootsis asuva muundurjaama abil.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele