Eileõhtuselt keemiaõnnetuselt Raplamaal
asuvas ASis Ingle saadeti haiglasse tervisekontrolli 19 inimest, kellest kaks
jäeti ööseks arstide jälgimise alla.
Õnnetuskohale esimestena jõudnud reageerijad tundsid peavalu ja kurgus kipitust ning saadeti tervisekontrolli. Hiljem saadeti ennetaval eesmärgil tervisekontrolli veel seitse päästöötajat ja kolm päästetöödega seotud keemiaettevõtte oma töötajat, teatas Lääne-Eesti Päästekeskus.
Kokku kontrolliti 19 päästetöödega seotud inimese tervist. Õnnetuskohal kandsid tööd teinud päästjad hingamisaparaate ja kaitseriietust.
Häirekeskus sai teate Rapla vallas Valtu külas ASi Ingle territoorimul toimunud õnnetusest eile kell 19.10. Tsisternvagunist voolas välja kuus tonni 58%-list lämmastikhapet. Kohapeal tekkis ka tulekahju, hõõgus tsisternvaguniga ühenduses oleva pumbajaama välisseina isolatsioonimaterjal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praeguseks on reostus likvideeritud ja tulekahju kustutatud. Lähimad elumajad asuvad õnnetuskohast poole kilomeetri kaugusel ning päästekeskuse teatel inimestele ohtu ei olnud.
Tsisternvagunist välja voolanud lämmastikhappe ümberpumpamistööd lõpetati eile kell 22.30, reostus likvideeriti täielikult ja tulekahju kustutati kella 1.36ks.
Päästetöödel osalesid päästemeeskonnad Raplamaa päästekomandodest, Päästeameti erikeemiatalitus ning Tallinna kesklinna komando päästemeeskond ja Ingle oma töötajad.
Lämmastikhappe puhul on tegemist oksüdeeriva ainega, mis on söövitava toimega. Sissehingamisel põhjustab limaskestade ja silmade ärritust ning nahale sattudes tekitab põletust.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.